Kuna skeptikuid jätkub kõikjale ja loomulikult pole neist pääsu ka mõttetalgutel “Minu Eesti”, siis palusin korraldaval toimkonnal avaldada eraldi selgituse selle kohta, mis saab “mitme teema küsimustest”.
Pidasin silmas selliseid, mis sobituvad üheaegselt mitme “suure teemaga” ning mis ehk ka päris talgutel tõstatatakse eri kohtades eri teemade all.
Soovitasin kasutada hästi intrigeerivaid näiteid, et rohkem tähelepanu äratada. Näidisolukord võiks välja näha järgmiselt:
Mõttekojas 1 küsitakse teemas "Valitsemiskultuur": milline peaks olema õiglane palgakorraldus avalikus sektoris ja kuidas seda saavutada (tõenäoliselt puudutatakse alampalka ja palgakorraldust üldse)
Mõttekojas 2 küsitakse teemas "Ettevõtlus ja töökohad": milline peaks olema normaalne alampalk ja kuidas seda saavutada (tõenäoliselt puudutatakse ka palgakorraldust avalikus sektoris)
Mõttekojas 3 küsitakse teemas "Eesti maine": kuidas, mis tasemele ja kui kiiresti peaksime ja saaksime tõsta alampalga, et see ei kahjustaks Eesti mainet lääneeurooplase silmis (tõenäoliselt tuleb ka ideid avaliku sektori osas)
Mõttekojas 4 küsitakse sedasama, mida mõttekojas 1, ent jõutakse teistsuguste või esimest täiendavate lahendusteni
jne
Kõigil neil küsimustel on ühine nimetaja "Palgakorraldus". Mismoodi need küsimused veebilehel selle ühise nimetaja alla ühendatakse ja mis edasi toimub?
Millist skeptitsismi ma silmas pidasin? Loomulikult sellist, mille kohaselt on nii teemade sõnastus kui ka mõttetalgute korraldus meelega tehtud selline, et välistada teravate küsimuste püstitamist, et see olekski lihtsalt suur auru väljalaskmine.
Loodan, et “Minu Eesti” toimkond vastab sellele õige pea ning et me kõik loeme seda nende veebilehelt www.minueesti.ee . Sellest vastusest ning mõttetalgute järel tegelikkuses toimuvast sõltub, kellel on põhjust kellele näpuga näidata – kas skeptikutel mõttetalgulistele või vastupidi.