KKKKuup ja teised mõtted kultuurist betoonis


“Näen Rakvere tulevikku tegusa ja loova kultuurilinnana, kus teevad ilma erinevad kaunite kunstide valdkonnad – nii sündmuste kui ka siin sündivate uute väärtustega. See on Rakvere nägu ja vägi. Sellisesse tulevikku tuleb panustada. Aitan kaasa.”

Nii ütlen ma valimisliidu Südameasi veebilehel. Sealsamas leiame valimisliidu programmi, mille esimene punkt kõneleb vajadusest kultuurikeskuse järele.

Esimene lause kõneleb sisust, teine betoonist, mida sisuga täita.

Käsitlegem siinkohal "betooni" või täpsemalt öeldes linnaplaneerimisega seotut. Alljärgnevad on minu isiklikud seisukohad, mis püüavad laiendada valimisliidu tähtsaimat programmipunkti ning ärgitada nende üle arutlema, ajendatult meie ühisest soovist tuua kultuurielu kesklinna ning “kodutud” valdkonnad kindla katuse alla.

Linnaruumi eripära ja tema senist arengut silmas pidades kalduvad mõtte pigem mitmekeskuselisuse suunas. Ka siis, kui ütleme "kultuurikeskus", ei pruugi see tähendada üht suurt ja kõikehõlmavat kolossi keskväljakul,  sisaldamas kõiki neid kultuurivaldkondi, mis ei ole teater. Mõnes mõttes oleks see kindlasti ideaal, aga siin tulevad mängu ka muud tegurid.

Näiteks keskväljak on asukohana ühest küljest atraktiivne, kuid samas pole mõeldav, et muusikakool põleks soovist tegutseda elava liiklusega tänava ääres rahvatantsijate naabritena. Tahaks teha üht ja igaks asjaks sobivat kontserdikinotantsubanketisaali kesklinna, aga tekib küsimus, kas me mataksime selle nimel maha või lükkaksime lõputusse tulevikku Pauluse kiriku lõpuniehitamise ja kujundamise Arvo Pärdi muusikamajaks, mille ehitusprojekt on juba täna olemas? Ja kui ei lükkaks, siis kas saalipaljusus oleks Rakvere jaoks probleem või mitte?

Siia võiks veel lisada endise KIT-i klubi maja. Selle taastamise nimel on aastaid ennastsalgavat võitlust pidanud eelkõige Tarvanpää Selts. Teisisõnu rahvatantsijad. Kas meil on põhjust rääkida ehitusprojektist, seda ma täpselt ei tea, kuid olemas on Raul Vaiksoo kavand, mis sisaldab "mälestust" endisest hoonest ning olulist juurdeehitust. Raha taotleti selle elluviimiseks KOIT-kavast, kuid seal pandi projekt reservi, pealegi järjekorras kõige viimaseks.

Muusikuid häirib asjaolu, et linnas puudub korralik kontserdisaal. Selle tuntud aseaineks on Rakvere Gümnaasiumi aula. Statsionaarse linnagalerii puudumine on asi, millest pole mõtet pikemalt rääkidagi. Ka raamatukogu ei taha enam kuidagi ära mahtuda oma tänasesse kodumajja. Teatri väike saal ei ole just parim paik filmide näitamiseks, aga mis seisus on kinomaja rajamine Teatrimäele?

Head konkurentkandideerijad Marko Tormi (Reformierakond) meeskonnast omakorda tuletasid meelde veel ühe probleemi. Tänase keskväljaku 10 eluaasta jooksul ei ole kordagi leitud võimalust korraldada seal suuri kontserte, sest sobivas suuruses lava rentimine käiks lihtsalt üle jõu. Sestap käisid nad välja mõtte rajada keskväljakule kontserdilava. Mõtte, millel on mõtet pikemalt peatuda.

Niisiis said "kaardistatud" huvigrupid – rahvatantsijad, muusikud, kunstnikud, filmihuvilised ja raamatukogulised. Ja nagu panite tähele, kajastus eelnevas jutus ka mitu "tõmbekeskust" – olemasolev ja jääv Teatrimägi, endine KIT-i klubi, elu sisse puhumist ootav keskväljak ning totaalse muutumise ootel Vabaduse plats koos Pauluse kirikuga.

Kui arvestada asjaolu, et Rakvere on loomuldasa mitmekeskuseline, siis kas ei tulegi siit välja võimalik lahendus põhimõttel "igaühele oma" ja ühe katuse alla need, kes saavad olla?

Endise KIT-i klubi kohale kerkiks tantsukeskus, mis sisaldaks kõike tantsutrennideks vajalikku (sealhulgas duširuumid). Tantsijad saaksid lõpuks ometi nõuetekohased tingimused tegutsemiseks.

keskvaljak_mont2lava_ylalt  Keskväljak saaks künka ja sellega piirneva parkla asemele "kolme K" keskuse. Need kolm K-d on kirjandus, kunst ja kino. Raamatukogu, galerii ja kinosaal, kus on ühtaegu võimalik ka muid üritusi korraldada. Oletame, et selle nimi on KKKKuup, tuletatuna meie liikmete arendatud kunstikuubi/kultuurikuubi ideest. Aga mitte ainult. Üks osa hoonest oleks 20×20 meetri suurune katusealune astmeline terrass, mida saaks suvel kasutada kontserdilavana. Terrass avaneks edela suunas, jäädes kinnistu Laada tänav 12a Matsoni maja poolsesse nurka. Ühtaegu oleks tegemist kohaga, kus linlane saaks võimaluse kas kohvikulaua taga või lihtsalt niisama istuda ja päikest nautida ka siis, kui seda mujal veel/enam teha ei saa. Terrasslavaga piirnevaid ruume oleks võimalik kasutada kontserdi teenindamiseks, nö green roomina. Olgu siinkohal teie kujutlusvõime ergutamiseks lisatud ka paar illustratsiooni, kus on kasutatud fragmente Tartu laululavast ja Tallinna Kunstihoonest.

Nüüd jõuame Pauluse kirikuni. Selle väljaehitamine kontserdimajaks (ehitusprojekt, nagu öeldud, on olemas) looks Vabaduse platsile muusikakeskuse ning annaks juurde kaks kontserdisaali (peasaal ja kammersaal), lisaks mõistagi prooviruume. Platsi enda väljaehitamine jääb arvatavasti kaugemasse tulevikku, ent kui see teostub, siis tasuks kaaluda muusikakooli uue hoone ehitamist Vabaduse platsi äärde. Olen korduvalt juhtinud ka tähelepanu, et Pauluse kiriku muutmine kontserdimajaks muudab eriti just pärast Vabaduse väljaku väljaehitamist selle potentsiaalseks festivalialaks. Tõele au andes tuleb muidugi küll lisada, et olen kuulunud  ka mitteametlikke skeptilisi seisukohti, mis seavad kahtluse alla Pauluse kiriku saali võimaliku kvaliteedi kontserdipaigana (suure sümfooniaorkestri jaoks liiga väike, ei hakka kõlama, nagu vaja). Aga need on spekulatsioonid, millesse ei saa suhtuda kui tõe viimsesse instantsi.

Kokkuvõtteks: mõiste "kultuurikeskus" hõlmab Rakveres tulevikus kõige tõenäolisemalt nelja keskust – KKKKuup (keskväljak), muusikakeskus (Vabaduse väljak), tantsukeskus (KIT) ja Teatrimägi.

Arvestades nende ideede kulukust peame nad paraku asetama mingisugusesse pingeritta ehk ajalisse järgnevusse. Puhttehniliselt on teostamisele kõige lähemal Arvo Pärdi kontserdimaja. Tegemist on lisaks kultuuriobjektiga, millest loobuda oleks piinlik (Maestro ju soovis, et see hoone saaks kultuurifunktsioonid ning linn asus selle nimel tegutsema). Vajadus 365 päeva aastas toimuva elu toomise järele keskväljakule, samuti raamatukogu ja galerii ruumiprobleemide lahendamise järele aga on ilmselt suurem.

Milline kultuurisisu peaks Rakvere linnaruumi täitma – see vajab omaette käsitlemist. Teisisõnu linna kultuuripoliitika üle arutlemist.


About Jaanus Nurmoja

Õppinud ajakirjanikuks. Muusikuks jäi õppimata, kuid teadmised ei jäänud olemata. Erialast tööd olen vihtunud Eesti Raadios, Tallinna Linnakantseleis, SA-s Eesti Loodus ja Rakvere Linnavalitsuses. Aktiivsem seos muusikaga on alati väljendunud mõnes kooris laulmisega. Esinenud on ka muusika loomise juhtumeid. 2012. aasta aga tõi mulle ootamatult Meeskoor Rakvere dirigendi rolli.