Kodanikupalga idee toetus Eestis üks euroliidu kõrgemaid


Eestlaste toetus tingimusteta põhisissetuleku alasele Euroopa kodanikualgatusele on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. 6. jaanuari hilisõhtuks oli toetust avaldanud 2190 Eesti elanikku ehk 0,17 % elanikkonnast, mis on Euroopa Liidu kolmas tulemus Sloveenia ja Horvaatia järel (vastavalt 0,39 ja 0,28 protsenti).

Kahe kuu jooksul on eestlaste toetus kodanikualgatusele kümnekordistunud. Kui esimese kümne kuuga suudeti Eestis koguda 216 toetusavaldust (17. novembril), siis 6. jaanuari pärastlõunaks oli toetusavaldusi 2190.

Kuula ka intervjuud KUKU Raadios

06/01/2014 23:00:47 vaata tervet tabelit

Kood Riik Täna Kokku Kvoot % kvoodist Elanikke % el.-st
1 SI Sloveenia +66 8.090 6.000 134,8% 2.062.000 0,390%
2 HR Horvaatia +6 11.836 9.000 131,5% 4.258.000 0,280%
3 EE Eesti +79 2.190 4.500 48,7% 1.283.000 0,170%
4 BE Belgia +221 13.763 16.500 83,4% 11.162.000 0,120%
5 HU Ungari +124 10.936 16.500 66,3% 9.894.000 0,110%
6 LU Luksemburg +6 578 4.500 12,8% 542.000 0,110%

Kampaania ühe Eesti-poolse koordinaatori Jaanus Nurmoja sõnul võib seda küll seletada ka õnnestunud teavitustööga, mis novembris käivitus, kuid eelkõige näitab see taas, et eestlased on Euroopa Liidus ühed uuendusmeelsemad.

“Nagu näha, ei väljendu eestlaste uuendusmeelsus ainult infotehnoloogia arengus ehk kõikvõimalike e-rakenduste levikus ja e-riigis, vaid ka suhtumises ühiskonda, sealhulgas soovis leida lahendusi, mis raviksid välja vaesuse või vähendaksid seda oluliselt,” sõnas Nurmoja. “Eestlastel on eurokeskmisega võrreldes vähem hirmu uue ja senikogematu ees, ka nende muudatuste ees, mida võib sotsiaalsetesse suhetesse kaasa tuua tingimusteta põhisissetulek. Ollakse rohkem valmis avalikeks diskussioonideks sel teemal.”

Toetajaskonna osakaalult järgnevad Eestile Belgia, Ungari ja Luksemburg. Eurokeskmisele lähedal on prantslased, sakslased, tšehhid ja bulgaarlased. Kõige nõrgemalt on toetust avaldatud Itaalias. Pea sama nõrgaks on jäänud toetus ka Lätis, Leedus, Küprosel, Poolas ja Suurbritannias, kus toetusallkirju on andnud vaid 0,01 % elanikkonnast.

Tingimusteta põhisissetulek ehk rahvakeeli kodanikupalk oleks püsiv sissetulek, mida makstaks igaühele sõltumata sellest, kas ta saab töötasu, on töötu, ettevõtja või pensionär. Idee järgi kaotaks põhisissetulek inimestel vaesumishirmu ja vabastaks nad nii senistest sõltuvussuhetest, mis takistavad neil tegemast elus olulisi valikuid.

“Näiteks perevägivallaohvril, kellel oleks tänases olukorras majanduslikult väga keeruline vägivaldsest suhtest lahkuda, kaoksid senised nn rahakotiahelad ning ta saaks võtta lapsed ja vabalt minema kõndida. Keegi ei söö kellegi peost,” selgitas Nurmoja.

Euroopa kodanikualgatusele on veel võimalik toetust avaldada kuni 13. jaanuari õhtuni. Interneti teel saab seda teha aadressil http://sign.basicincome2013.eu või ka  http://basicincome2013.eu/ubi/et/allkirjastamisleht , eestikeelne pabervorm ja vajalik postiaadress asuvad aadressil  http://basicincome2013.eu/ubi/eci-statements-of-support-form

Reeglite järgi peab enne 14. jaanuari koos olema miljon toetusavaldust, et Euroopa Komisjon saaks kohustuse vaadata tingimusteta põhisissetuleku idee põhjalikult läbi, korraldada teostatavusuuringuid ning kuulamise Euroopa Parlamendis. Vähemalt seitsmel riigil peab olema sealjuures täidetud miinimumkvoot. Eesti kvoot on 4500 toetusavaldust ning see on täidetud peaaegu pooles ulatuses – selle protsendi poolest on Eesti praegu 8. kohal.

Info:

Jaanus Nurmoja (jaanus.nurmoja@gmail.com), 53411383

Vahur Luhtsalu (vahur.luhtsalu@gmail.com)


About Jaanus Nurmoja

Õppinud ajakirjanikuks. Muusikuks jäi õppimata, kuid teadmised ei jäänud olemata. Erialast tööd olen vihtunud Eesti Raadios, Tallinna Linnakantseleis, SA-s Eesti Loodus ja Rakvere Linnavalitsuses. Aktiivsem seos muusikaga on alati väljendunud mõnes kooris laulmisega. Esinenud on ka muusika loomise juhtumeid. 2012. aasta aga tõi mulle ootamatult Meeskoor Rakvere dirigendi rolli.