Kuidas “kõrge moraal” omasooiharust soosib


Suur seltskond noori majutub välismaal. Nende hulgas on paarike – neiu ja noormees. Hotelli admin ei taha neid kahesesse tuppa kokku panna. Moraalinormid ei luba – nad pole abielus ja on veel alaealised pealekauba! Kahel noormehel ja kahel neiul aga vedas. Nad said kahesesse. Nad on geipaarid.

Kas selles olukorras on midagi tuttavat neile, kes ise taolistel välisreisidel on käinud? Mõtlemisainet on mõlematele – nii neile, kes võitlevad “vikerkaarevärviliste” ülemvõimu ja kooseluseaduse vastu kui ka neile, kes toetavad kooseluseadust ja leiavad, et ka mitteametlikus abielus olijad vajavad õiguslikku kaitset.

Nii et mis me nüüd siis peale hakkame?

Nähtavasti tuleks kirjeldatud piirangud tunnistada inimeste põhiõiguste rikkumiseks ning selliste majutajate suhtes sanktsioonid välja mõelda. Kui seda juba (kusagil) tehtud pole. Pereväärtuste kaitsjad peavad sellega nõustuma, kuna keeldumine mitteabielus heteropaaride majutamisest kahesesse tuppa on ilmselge eelise andmine geipaaridele ehk teisisõnu varjatud homopropaganda. Kooseluseaduse toetajatelgi ei jää muud üle, kui sellega nõustuda. Kui võrdsed õigused, siis võrdsed õigused! Vastasel juhul räägiksime silmakirjalikkusest.

Või on kellelgi muid mõtteid?

P.S. Eneseharimise huvides aga oleks hea tutvuda nii kooseluseaduse eelnõuga kui ka selle minu meelest ainsa tundliku osaga, mis viitab perekonnaseaduse lapsendamise paragrahvile.


About Jaanus Nurmoja

Õppinud ajakirjanikuks. Muusikuks jäi õppimata, kuid teadmised ei jäänud olemata. Erialast tööd olen vihtunud Eesti Raadios, Tallinna Linnakantseleis, SA-s Eesti Loodus ja Rakvere Linnavalitsuses. Aktiivsem seos muusikaga on alati väljendunud mõnes kooris laulmisega. Esinenud on ka muusika loomise juhtumeid. 2012. aasta aga tõi mulle ootamatult Meeskoor Rakvere dirigendi rolli.