Pagulasdebati anomaalia – kas on teaduslikku seletust?


Mitte et ma mõtleks sellele küsimusele sagedamini kui “pühapäeviti kella kolmest viieni”, aga ometi huvitaks mind teaduslik seletus ühele paradoksile (või suisa anomaaliale), mis on seotud FB lehtedega “Ei pagulastele” ja “Salliv Eesti”. Anomaalia on seotud postitamis- ja kommenteerimisvõimalusega.

“Salliva Eesti” (jutt on lehest, mitte grupist) olen märkinud “meeldivaks”, “Ei pagulastele” aga mitte. Sellest võiks ju järeldada, et saan “Salliva Eesti” lehele lisada postitusi, kommenteerida ja laikida ning et “Ei pagulastele” lehel mul seda võimalust ei ole.

Paraku on asi vastupidi.

“Salliv Eesti” näitab mulle küll postitusi ja nende juurde kuuluvaid kommentaare, kuid postitusi saan vaid jagada. Isegi laikida ei saa, rääkimata juba mingist diskuteerimisvõimalusest.

Huvi pärast piilusin lehte “Ei pagulastele”. Ja mis selgus? Nad isegi ei nõua, et oleksin nende fänn. Võid rahumeeli sinna linke postitada, kommenteerida…

Loomulikult hakkan esimeses järjekorras mõtlema, et asi on äkki kuidagi minus. Aga tee või tina, välja ei mõtle.

“Vihakõnesid” pole pidanud, pole sõimanud kedagi ei rassistiks, natsiks, kommunistiks, tolerastiks, liberastiks, pigideks, rätipeadeks ega ühelgi muul moel. Pole kutsunud kellestki šašlõkki küpsetama ega kedagi kaaskodanikest ajaloo prügikasti saatma. Pole isegi midagi ega kedagi õigustanud, vähemalt mitte selle pagulaspaanika raames (kui just mitte arvestada ideed rahvastipendiumist kui vaesusevastasest meetmest ja võimalikust vihaleevendajast).

Tõsi küll, olen kritiseerinud mõningaid propagandavõtteid (eelkõige jutte sisserändajate majanduslikust kasulikkusest), samuti “valge rassi kaitsmise” ja reeturite paljastamise kampaaniat (minu arvates täielik 1950). Aeg-ajalt rikun mõne entusiastliku video- või fotolevitaja tuju viitega, mis näitab, et tema suurepärane tõendusmaterjal immigrantide sigadustest on võltsing. Olen ka vaielnud inimestega, kes arvavad, et islamiusk või must rass hävitavad eesti kultuuri (mis siis, et olen “ruut(kilo)meetrimultikulti” vastane). Olen naernud välja stereotüüpse ettekujutuse, et õige sõjapõgenik on vaene rahatu kaltsakas, kellel loomulikult pole mingit nutitelefoni. Ükskord andsin pildipostitusega mõista, et valge austraallane pole just kõige õigustatum uutele sisserändajatele ust näitama või tere tulemast ütlema, kuna ta on ise sisserändajate järeltulija…

Nii kaldubki mõte pigem sinnakanti, et see kõnealune anomaalia ütleb üht-teist nende kahe lehe administraatorite kohta. Iseküsimus, mida. Mõni psühholoog ehk oskaks seletada? Voldemar Kolga näiteks?

P.S. Nüüd meenus mulle ka väga meeldiv, sõbralik ja argumendikeskne diskussioon sündmuse “Sõbralik Eesti” ühe postituse all (mis kutsuski vaidlejaid üksteist austama). Kahju, et ma ei taibanud ekraanitõmmiseid teha, sest see Alari Rammo postitus on kustutatud. Vaidlesin lõpuks ühe Sirje-nimelise daamiga (vist multikulti teemal). Selle lõpp on mul meeles. Keegi kõrvalt jõudis mind vahepeal rassistiks tembeldada (tal oli kas rassismist omapärane arusaam või lihtsalt vastupandamatu soov kedagi rassistiks nimetada), hiljem aga nimetas keegi pagulastevastane Sirjet lihtsameelseks. Sirje protesteeris sildistamise vastu. Ütlesin siis talle midagi taolist, et “rahu, mina olen nüüd ka sildiga, nii et tere tulemast klubisse”. Tundus, et tal hakkas lõbus ja ta lisas, et minu postitatud link Aarne Mäe eksperimendist lumememmedega oli tal ka suunurgad vägagi üles venitanud 🙂 Soovisin siis kõigile päikest ja heitsin magama.

Tõesti kahju, et sellest jälge pole. Oleks vähemalt üks positiivne näide sellest, kuidas on võimalik vaielda. Seda enam, et kõige rohkem on Eesti ühiskonnas praegu puudus üksteise sallimisest.


About Jaanus Nurmoja

Õppinud ajakirjanikuks. Muusikuks jäi õppimata, kuid teadmised ei jäänud olemata. Erialast tööd olen vihtunud Eesti Raadios, Tallinna Linnakantseleis, SA-s Eesti Loodus ja Rakvere Linnavalitsuses. Aktiivsem seos muusikaga on alati väljendunud mõnes kooris laulmisega. Esinenud on ka muusika loomise juhtumeid. 2012. aasta aga tõi mulle ootamatult Meeskoor Rakvere dirigendi rolli.