Vaata ka Virumaa Teatajast
Pauluse kiriku rekonstrueerimine kontserdimajaks – Arvo Pärdi muusikamajaks ei tähenda ainult Alar Kotli arhitektimõtte lõpuleviimist ja edasiarendamist ning linna rikkamaks saamist ühe kultuuritempli võrra. See loob linnas täiesti uue olukorra – esmakordselt tekib Rakverre kompaktne piirkond suurte (ka rahvusvaheliste) muusikafestivalide korraldamiseks, mis eeldavad kolme-nelja esinemissaali. Pean siin ja edaspidi silmas eeskätt klassikalist muusikat ja koorimuusikat.
Need esinemissaalid on tulevase muusikamaja peasaal ja kammersaal, lisaks vasakut kätt asuva Rakvere Gümnaasiumi aula, mis on täna enimkasutatud kontserdisaal ning paremat kätt asuv Rakvere Karmeli Koguduse kammerlik palvela, mille pererahvas vaid tervitaks suurte muusikasündmuste osaks olemist. Kõik “kobaras koos”, ühest esinemispaigast teise jõudmiseks pole vaja jalutada linna teise otsa.
Ümberkujundatav Vabaduse plats peaks sealjuures kogu olemise ja õhkkonna ainult mõnusamaks muutma. Pealegi säilib eeldatavasti võimalus avada täielikult kontserdimaja peasaali uks ehk teisisõnu luua orgaaniline side väljaku ja saalis toimuva vahel.
Ehkki praegu alles koostatakse Pauluse kiriku projekteerimise lähteülesannet, mille üksikasjus huvitatud osapooled parajasti oma seisukohti välja töötavad, oleks kultuurirahval kindlasti mõttekas “haarata binokli järele” ja mõelda juba aegsasti sellele, milliste sündmustega oleks võimalik täita nii kontserdimaja kui ka tervet festivaliala. Mida paremat võiks loota kui seda, et kontserimaja valmides ollakse praktiliselt kohe valmis seal mõnda suurüritust läbi viima! Eeskuju pole vaja kaugelt otsida – kui algas lobitöö sumo juunioride MM-i Rakverre toomiseks, oli spordihall alles paberil…
Millest saaksime ideid genereerides lähtuda, eeldades, et linn saab Pärdi kontserdimaja ja seda ümbritseva festivaliala?
Esiteks – see aitab meil reklaamida Rakveret kui nn liikuvate suurfestivalide üht toimumispaika. Nagu öeldud, on Rakverel sellised kogemused spordi valdkonnas.
Teiseks – tekib reaalne võimalus, et mõni juba algatatud suurüritus leiab ühel hetkel Rakveres oma alalise kodu. Nagu on leidnud Baltoscandal.
Kolmandaks – miski ei tohiks meid (üksi või koostöös mõne suurema organisatsiooniga) takistada kutsumast ellu mõnd uut traditsioonilist suurüritust, mis toimuks algusest peale alati ja ainult Rakveres, olgu nad siis üleriigilised või rahvusvahelised. Analoogia rahvusvahelisest muusikaelust – organisatsioon Amici della Musica Sacra korraldab erinevaid rahvusvahelisi festivale-konkursse ning igaüks toimub eri riikides ja kindlates linnades; näiteks rahvalaulutöötluste esitamise koorikonkurss “Europe… and it’s songs” on algusest peale toimunud ja toimub alati Barcelonas. Ning eks meenu Rakvere enda kogemustest kohe Eesti Meeste Tantsupidu, punk laulupidu ja hetkel “puhkusele läinud” Green Christmas, ehkki esimesed kaks pole saaliüritused ja kolmas jääb väga karmi roki valdkonda.
Niisiis on meil olemas väljakutse ja üleskutse ideede genereerimiseks.
Milline võiks olla See Festival?
Mõttevahetuse algatamiseks pakun omalt poolt, et see võiks olla uus festival meestelaulu valdkonnast. Kui me juba oleme meestepealinn ja teeme meeste tantsupidusid, siis miks ei võiks siin laulvad mehed (ka “allameetrimehed”) kokku saada, laulmises võistelda ja muidu esineda? Miks ei võiks just Rakvere olla ka näiteks uute meeskoori- ja poistekoorilaulude konkursi keskus?
Ei saa öelda, et neile kooriliikidele Eestis midagi ei toimu. Muidugi toimub! Sellelgi kuul näiteks on väikelinnade ja valdade meeskoorikonkurss, sedapuhku Paides. Tallinna koorifefestivalidel osalevad ka meeskoorid. Laulupäevadest ja üldlaulupeost ärme räägigi.
Samas on mulle endale meeskoorilauljana üha enam tundunud, et piltlikult öeldes “kõik Eesti meeskoorilauljad teavad kõiki” ning kui just laulupidu ei ole, siis kipuvad selle kooriliigi üle-eestilised üritused pigem kammerlikkusele kalduma. Seega näikse asjaolud kõnelevat pigem rahvusvahelise festivali kasuks, mis muidugi võib omakorda aidata Eestis meestelaulu populariseerida. Korralduslikus mõttes tähendaks see vähemalt partnerlust mõne rahvusvahelise organisatsiooniga ning kindlasti ei saaks mööda minna Eesti Meestelaulu Seltsist.
Ühtaegu peaks see meid panema sügavamalt mõtlema ürituse konkreetsele sisule. Hea küll – meestelaulu festival, millega kaasneb võistulaulmine, aga milline? Mis teeks sellest erilise, just Rakverele kõige omasema? Poleks ju mõtet ellu kutsuda üht järjekordset paljude teistega äravahetamiseni sarnast üritust ainult selleks, et ta toimuks Rakveres.
Kas see peaks olema mingi etteantud tunnusega, nagu seda on näiteks eespool mainitud Barcelona konkursid? Meil võiks siis kasvõi selle eeskujul mõelda näiteks rokitöötluste esitamise võistlusele – koori konkursikava peab sisaldama omamaise roki töötlusi ning vähemalt üht muu Euroopa rahva rokiloo arranžeeringut koorile.
Või peaks see festival olema pühendatud mingile etteantud teemale – kas püsivalt ühele või iga kord erinevale? À la sõjalaulud, rahulaulud, armastuslaulud, isamaalaulud, linnalaulud…? Ilmselt on põhjust arvestada ka esinemispaikade eripära – üks on kunagi ehitatud kirikuks, teine on toimiv pühakoda.
Mõistagi ei pea olema see meestelaulu festival ainult kooridele – mõeldavad oleksid ka väiksemate, näiteks Noorkuu-taoliste koosseisude kategooriad, kelle päralt oleks siis kaks väiksemat saali.
Paralleelselt võiks toimuda uute mees- ja poistekoorilaulude (ning miks ka mitte väiksematele vokaalansamblitele mõeldud laulude) võistlus. Kui see saab rahvusvahelise mõõte, siis kujutan võistlust ette jaotatuna Eesti ja rahvusvaheliseks kategooriaks, kusjuures Eesti kategoorias oleks hindajaks rahvusvaheline žürii ja rahvusvahelises kategoorias Eesti žürii. Lisaks: kui pidada silmas rokitöötluste esitamise võistluse ideed, siis võiks ju omaette kategooriana tulla kõne alla ka vastav arranžeeringute võistlus.
Ent millise sisuga see meestelaulu festival ka konkreetselt ei oleks – selle raames toimuvale võistulaulmisele annaks kindlasti vürtsi põhimõte “mehed laulavad ja naised hindavad”. Ja miks ka mitte “poisid laulavad ja tüdrukud hindavad”!
Soovin kaasamõtlejaile jõudu! Üht asja tuletaksin veel meelde. Vaid veidi vähem kui viis aastat tagasi toimus linnavalitsuses kultuurirahva suur ajurünnak koostamaks platvormi Rakvere kandideerimiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Kindlasti oleks kasulik heita sellelegi ideepangale värske pilk – äkki oli seal midagi, mis sobiks üksüheselt või mõneti edasiarendatult Pärdi muusikamajja või kogu festivalialale nagu rusikas silmaauku?