PEEGELDAJA
Olen uhke, et mul pole häbi öelda
Olen uhke, et mul pole häbi öelda

Autorite ühing sõnastas kultuuritoetuste jaotamise põhimõtted

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) üldkoosolek toimus 12. märtsil Tallinna Huvikeskuses Kullo. Nüüd, mil minupoolne ülevaade on ilmunud ajalehes Kuulutaja (30. märtsil 2012), avaldan selle ka siin.

Üldkoosolek kuulas ära ja kinnitas 2011. aasta finantsaruande ja revisjonikomisjoni aruande, kinnitas tänavuse eelarve mahus 666 000 eurot ning vahendustasude suuruse EAÜ kogutavatelt ja väljamakstavatelt autoritasudelt. Lisaks sellele aga kiideti heaks reeglid kultuuriprojektide toetamiseks.

Eesti Autorite Ühingu põhitegevus on oma liikmete – heliloojate ja mitme teise kunstivaldkonna autorite varaliste õiguste kaitse, autoritasude kogumine teoste üldsusele edastamise ja reprodutseerimise eest ning tasude jaotamine ja väljamaksmine autoritele. Samuti esindab EAÜ Eestis oma välismaiseid sõsarorganisatsioone. Lisaks toetab EAÜ mitmesuguseid kultuuriprojekte, eelkõige muusika valdkonnast, samuti maksab toetusi eakatele liikmetele. 

Kultuuritoetuste maksmise senine praktika on nüüdsest sõnastatud ühes dokumendis, mis üldkoosolekul ka heaks kiideti. Selle järgi toetab EAÜ projektipõhiste muusikaürituste korraldamist, eesti heliloomingu ja esituskunsti jäädvustamist ja levitamist, muusikakultuuri edendavaid ühinguid ja institutsioone, noorte heliloojate ja muusikute osalemist rahvusvahelistel konkurssidel, heliloojate loometegevust (sh nendelt uute teoste tellimist), eesti muusika ekspordiprojekte, ent samuti näiteks filmikunstiga seotud projekte.

Toetusetaotlusi saab esitada kord aastas tähtajaga 1. veebruar. EAÜ juhatus teeb rahastamisotsuse hiljemalt kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Läbi vaadata võidakse ka neid taotlusi, mis mingil põhjusel on hilinenud, kuid ainult juhul, kui taotluse rahuldamine on silmnähtavalt EAÜ liikmeskonna huvides ja kui ühingul selleks raha jätkub. Kultuuriprojektide toetamise põhimõtted on avalikustatud ühingu veebis www.eau.org

Kui ühingut peetakse ülal kogutavate autoritasude vahendustasudest, siis kultuuriprojekte toetatakse nende vahendustasude ülejäägist.

Üldkoosolek kinnitas ka vahendustasude määrad selleks aastaks. Nende suurus on liigiti erinev, ulatudes 2,5 protsendist 25 protsendini.

Kohtulahend sunnib võtma tasu muusika eest hotellitoas

Teoste avaliku esitamise või reprodutseerimise tasumäärad ise on sel aastal jäänud põhiosas  endiseks. Näiteks tasuta sissepääsuga kontserdi korraldaja peab tasuma EAÜ-le miinimummääras, mis on jätkuvalt 15,98 eurot kontserdi kohta. Täpsemalt on teoste avaliku esitamise ja reprodutseerimise tasu määrad kirjas ühingu veebilehel.

Kõigile kogutavatele autoritasudele lisandub käibemaks, kuid mitte kogu summalt, vaid vahendustasult. Näiteks kontserdi miinimummäärale lisatakse vaid 70 senti, sest vahendustasu moodustab sellest 3,52 eurot (22%).

Alates tänavusest aastast kehtivad uued tariifid muusika mängimise eest majutusasutustes. Muu hulgas nõutakse autoritasude maksmist hotellitubades mängitava muusika eest. Väike, kuni 150 toaga hotell peab „toateleviisori tasu“ maksma 0.92  eurot ühe toa kohta kuus. Suurem hotell, kus on 151-200 tuba, peab maksma 162.84 eurot kuus, veel suurem aga igalt järgmiselt 50-lt toalt 24.41 eurot kuus.

Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus ütles, et sellise tasu nõudmise taga on Euroopa Kohtu lahend 7. detsembrist.2006 nr. C-306/05. Kohus asus toona nimelt seisukohale, et ka hotellitoa televiisori ühendamist keskantenniga tuleb igal juhul lugeda teoste üldsusele edastamiseks, isegi juhul, kui keegi telerit kordagi sisse ei lülita. Rattus lisas, et „toateleviisori tasuga“ seotud erimeelsused sundisid EAÜ-d lõpetama koostöö Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga, kellega siiani neid tasumäärasid kooskõlastati.

Kaks kolmandikku autoritasudest läheb Eestist välja

EAÜ juhatuse esimees Mikk Targo väljendas tõsist muret asjaolu üle, et valdav osa Eestis kogutavatest autoritasudest läheb Eestist välja, kuna eesti autorite heliloomingut esitatakse välismaisest oluliselt vähem. Iseäranis heitis ta seda ette ringhäälingutele. Ta esitles statistikat, mida ta oli teinud seitsme ringhäälingu juhuslike kuude playlistide põhjal ning rõhutas, et märksõna  „Eesti“ tähendab selles loetelus kas eesti autorit või eesti esitajat. Kui näiteks Eesti Rahvusringhäälingu kanalites oli selliseid teoseid eetris 19,4 % (sealhulgas Klassikaraadios 11%), siis Power Hit Radios vaid 0,7 %.

„Samas esitavad ju paljud eesti artistid välismaist muusikat,“ lisas Targo. „Kui see oleks statistika ainult eesti autorite teoste kohta, siis oleksid need protsendid veel eriti väikesed!“

Ringhääling

Teoseid

Eesti

Eesti %

ERR* 13995 2757 19,7 %
RAADIO UUNO 740 115 15,5 %
RAADIO KUKU 1197 137 11,4 %
Raadio 3 2506 177 7,06 %
SKY+ 705 34 4,8 %
SPIN FM 1735 20 1,15 %
POWER HIT RADIO 518 4 0,7 %

* sealhulgas Klassikaraadios

11%

Möödunud aastal oli EAÜ-l kõiki laekumisi kokku ca 4,6 miljonit eurot. Autoritasude jaotusfondi läks sellest 3,85 miljonit. Välismaiste autorite osa on sellest umbes kaks kolmandikku ning see makstakse välja välisriikide autoriühingutele, kes siis autoritasu omakorda oma liikmete vahel jaotavad. Umbes kolmandik – 1,26 miljonit eurot laekus 2276 Eesti autori, st EAÜ liikme nimele, sealhulgas välismaalt 100 113 eurot. Autorihonorare maksti mullu välja 1328 Eesti autorile, st EAÜ liikmele kogusummas 1,15 miljonit eurot. Honorar makstakse autorile välja siis, kui tema nimele on kogunenud nii suur summa, et pärast tulumaksu mahaarvamist saab talle üle kanda vähemalt 30 eurot.