Üks Soome vabakutseline ajakirjanik Leena Hietanen on viimasel ajal väga huvitavate mõtteavaldustega esinenud. Vaata: http://www.ekspress.ee/2008/06/16/arvamus/3125-eesti-okupatsioonimyydi-ajalugu Need on nii muljetavaldavad, et ei saa jätta tsiteerimata ja põnevamatele kohtadele jutte alla tõmbamata.
“Ameerika eestlasest rahastaja Olga Kistler-Ritso loodud okupatsioonimuuseum on puhas näide holokaustieitamisest. See võtab holokaustilt tema ainulaadsuse, võrdsustades juudiviha stalinismiga.
Nüüdseks on okupatsioonimüüdist saanud fašistliku apartheidivalitsuse õigustus. Maailm ei ole aga kunagi de jure tunnustanud seda Lennart Meri ja Mart Laari okupatsioonimüüdile rajatud apartheidi-Eestit.”
No mis sa oskad kosta! Seda lugedes tuleb suisa suurusehullustus peale. Hakkadki mõtlema, et äkki me oleme suurrahvas kusagilt mujalt, tunginud jõuga venelaste suure kodumaa ühte nurka ja hakanud peremehetsema, sunnime neid nende enda põlisel kodumaal eesti keelt rääkima.
Tegelikult on väga hea, et Hietanen selliseid asju välja mõtleb. See on hindamatu väärtusega treening. Ta juhib meie tähelepanu neile mõistetele, mida peaksime kasutama oma 20. sajandi okupatsioonidest, iseäranis nõukogude omast rääkides. Ta näitab kätte selle, mille ja kellega peaksime Eestit ja iseendid võrdlema, kui vastupropagandat teeme.
Apartheidi mõiste ja sellest tulenev Aafrika kujund näiteks on hindamatu väärtusega.
Meie, eestlased, oleme aafriklased, venelased aga on valged kolonistid. Kõik Eesti senised liidrid on Nelson Mandelad, kes lubasid suuremeelselt valgetel asunduskolonistidel kohale jääda pärast nende apartheidirežiimi kukutamist. Aga oleks võinud juhtuda ka teisiti. Kas kellelgi on vastuväiteid?
Ah soo, siis veel see holokausti jutt. Et meie okupatsioonimuuseum on paha, kuna võtab juudivastaselt holokaustilt ainulaadsuse. Teate, kuidas ma rõõmustaksin selle kommentaari peale, kui oleksin holokaustieitaja. Midagi paremat holokaustimälestuse hoidmise diskrediteerimiseks kui Hietaneni jutt annab välja mõelda. Sellest võib ju välja lugeda, nagu oleks meie kõigi püha kohus näidata natside läbiviidud etnilist puhastust iga hinna eest erilisena ja selle nimel vaikida maha kõik teised samalaadsed kuriteod.
Isiklikult küll julgen väita, et Hitleri läbiviidud holokaustis ei olnud iseenesest midagi ainulaadset. Vangilaagrid, küüditamised ja massimõrvad, samuti piinamised ülekuulamistel – need meetodid olid enne ja ka pärast Hitlerit. Juba I maailmasõja ajal hukkusid oma rahvuse pärast armeenlased, alles hiljaaegu juhtus sama Bosnia moslemitega. Terveid rahvaid on maa pealt pühitud.
Kui mõni holokaustidest üldse on olnud ainulaadne, siis on seda Ukraina Holodomor 1932-1933. Ajal, mil Saksa rahvussotsialistid alles võimu pärast võitlesid, näljutas Stalin 2 aastaga teise ilma rohkem ukrainlasi kui Hitler juute kogu oma 12 võimuaasta jooksul. Kunstlik näljahäda tervetes oblastites, inimesed viiakse olukorda, kus nad hakkavad üksteist sööma – see on tase, milleni tõesti keegi pole küündinud.
Loodetavasti ei ürita ka. Hoidkem Tiibetil silm peal.