Arcachoni raudteejaamast viis meie tee sisuliselt kohe mereranda. Esmamulje -meenutas väga Sopotit oma rannaäärse promenaadi ja laevasillaga (aga see viimane on Arcachonis kordi väiksem). Kaatril, mis viis meid Cap Ferret’le, oli tüürimeheks dirigent Andrus Siimoni teisik.
Teel Cap Ferret’le avanes ilus vaade Euroopa kõrgeimale liivadüünile. Pyla düüni kõrgus on 110 meetrit merepinnast. See oli ka meie selle päeva peamine sihtpunkt.
Cap Ferret’le jõudes sai jälle kinnitust, et Prantsusmaal on kõik kohad on täis austrikasvandusi. Prantsusmaal viibimise ajal selgus ka huvitav fakt – sel aastal oli suur suremus nende austrite hulgas, kelle maimud olid toodud Jaapanist ja seda kõikjal, välja arvatud Arcachoni basseinis!