Kuidas esitada ideed valitsusele?

Spikker tellimustööna valmiva osalusveebi videotutvustuse jaoks

Viskame sõbraga kõrtsis viina. Laome välja kõik, mida arvame valitsusest, erakondadest, seadustest. Ja me oleme üldse kõige targemad inimesed maailmas. Üks maailmaparandav idee tuleb teise järel.

Aga kes meid, geeniusi, kuulab peale meie endi?

Lähen koju. Panen arvuti sisse. Loen portaalist uudist, et riigijuhtidel muudkui palgad kerkivad, omavalitsusjuhtidel palgad nagu öö ja päev. Lihtne tööinimene aga võib isegi 10 tuhandest kroonist vaid und näha. Uudis kubiseb sellistest kommentaaridest. Minul aga on hea mõte. Kogu avalik sektor peaks toetuma ühele palgaskaalale. Palgaskaala peaks toetuma aga aluspalgale, mis on sama ostujõuga nagu alampalk Belgias. Noh, kirjutan siis oma kommentaari.

Võib-olla loeb seda kogemata näiteks peaminister. Aga mis siis? Mis temal sellest, et keegi mina, tont teab kelle nime all midagi arvab? Vastama ei pea, midagi tegema ei pea.

Löön lahti osalusveebi. Sisestan uue idee. Pealkirjaks panen “Ühtne palgaskaala kogu avalikule sektorile”. Seletan üksipulgi lahti, milline see palgaskaala peaks olema. Lisan ka tabeli, kus skaala puust ette tehtud ja punaseks värvitud. Ennäe – idee kogub toetajaidki! Kuna toetajaid on rohkem kui vastaseid, läheb ettepanek vastamisele. Leian ka Rahandusministeeriumi dokumendiregistrist kirje, et minu ettepanek on laekunud.

Minu ideed on lugenud paljud. See on jõudnud sobivasse riigiasutusse. Ja nemad on kohustatud vastama! Saan tähtajaks vastuse: avaliku teenistuse palgakorraldus on arutamisel ja nemad saavad ka minu ettepanekuid arutada. Nende vastus annab teada vähemalt sedagi, et ka ministeerium on minu ideega tutvunud. Aga ma pole ainus, kes sellest teada saab. Vastust saab osalusveebist lugeda iga soovija. Kes huvitub, saab teada, mida pakuti ja kuidas vastati. Idee kvaliteet ja vastuse kvaliteet on nagu peo peal. Järeldused meie endi teha.

Nüüd on mitu võimalust – jälgida toimuvat, taguda rauda kuni ta on kuum. Või jätta küsimus mõneks ajaks sinnapaika, et õige pea või millalgi hiljem uuesti vana teema juurde uues kuues tagasi pöörduda. Osalusveebis, võib-olla ka näiteks mõttetalgutel… Kõikjal on võimalik viidata ideele, lisamaterjalidele selle juures ja vastusele. Kõik talletub tuleviku tarbeks. Kõik on kunagi jälle ülesleitav.

Muidugi võin ka lihtsalt kirja saata. Mulle vastatakse, nagu seadus ette näeb. Aga seda kirja ja vastust näeb peale minu parimal juhul üks ministeeriumitäis inimesi. Tõenäoliselt aga vaid see käputäis, kellelt arvamust küsitakse, kes koostab vastuse ja allkirjastab. Ning mina. Samas võib teema pakkuda üldist huvi. Äkki inspireerib sinu idee mõnda erakonda? Üht või lausa mitut?

Kujutame nüüd ette, et hästi palju kodanikke saadab ühel teemal kirja ja nemad ministeeriumis muudkui aga vorbivad vastuseid. Ajakulu, võib-olla paberi- ja postikulugi. Aga osalusveebis – üks pöördumine ja üks vastus, targaks saavad aga tuhanded. Hoopis vähem bürokraatiat ja kulutusi.

Nii palju siis osalusveebi eelistest. Peamine on vastamiskohustus.

Kuidas see idee esitamine siis käib?

1. Vali nupp „Lisa uus idee/üleskutse“. Vorm on sinu otsustada.

2. Pane hästi konkreetne pealkiri – selline, mis avab sinu ettepaneku sisu. Hea näide: “Ühtne palgaskaala kogu avalikule sektorile”. Hoopis kehvem oleks: “Riigipalk õiglasemaks”. Üldse mitte soovitatav: “Üleskutse” või “Ettepanek”. Keegi ei viitsiks sellele tähelepanugi pöörata.

3. Vali valdkond ja sisesta märksõnad. Seda võid teha ka kõige lõpus. Märksõnad muudavad otsingu mugavamaks, valdkond aitab leida õige asutuse, kellele ettepanek suunata.

4. Võta oma idee lühidalt kokku – sõnasta eesmärk, probleem, millele see idee lahendust pakuks

5. Sõnasta oma ettepanek või lahendus. Mida põhjalikum ja selgem see on, seda parem.

Kui saad, jaota oma idee punktideks. Nii on kõigil seda hea jälgida ning vastajal vastust koostada.

Võib-olla tead, millist seadust ja kuidas tuleks sinu arvates muuta? Siis võid teha nii – leiad elektroonilisest Riigi Teatajast vajaliku õigusakti, tsiteerid kehtivat paragrahvi ja lõiget ning selle all pakud välja sama sätte või sätete uue sõnastuse.

Aga – eriti siis, kui idee on mahukas – miks mitte koostada idee nii, et ta oleks nagu päris õigusakti eelnõu! Algul lühikokkuvõte (nagu kaaskiri). Siis ettepanek ise punkthaaval või paragrahvide-lõigetena ja lõpuks kõike laiemalt selgitav ja põhjendav osa ehk seletuskiri. Kui oskad ja viitsid – anna tuld!

  • Võib-olla on sul lisamaterjali, näiteks piltide või tabelitena? Palun. Idee juurde saab faile lisada.
  • Näidata lisainfot, mis on internetis? Palun. Teksti saab linke teha.
  • Tahad teksti sisse tabelit? Palun. See tuleb aga enne mujal valmis teha, näiteks MS Excelis või OpenOffice Calc’is ja siis kopeerida
  • Tahad pooleli jätta, mõelda veel ja hiljem jätkata?  Palun. Võid idee salvestada mustandina.
  • Tahad idee lisamaterjali juba eelnevalt kellelegi tutvustada? Palun. Link lisafailini töötab ka siis, kui idee on alles mustand ja ainult sulle nähtav.

6. Valmis? Vali, kui kaua võiks idee olla hääletamisel. Vaata, kas valdkond on õige.

7. Salvesta idee avalikustamiseks ja see läheb moderaatorile avaldamiseks

8. Osale aktiivselt arutelus. Idee võib niimoodi edasi areneda! Eriti hea ja arendav on see, kui kommenteerima juhtub mõni tulihingeline oponent. Ole valmis oma seisukohti täiendavalt või lausa korduvalt põhjendama. Kui oponendil on argumendid otsas, siis aitab küll.

Mõtle, kus võiks su hea mõte veel lugeda olla. Kutsu seda toetama oma sõpru orkutis. Muide, seal on ka osalusveebi kommuun! Kirjuta artikkel oma blogisse. Paku arvamuslugu ajalehte.

Ja veel – kui leiad, et sul võib-olla tuleb oma (esma)autorlust tõestada, siis saad oma tagalat kõige lihtsamalt kindlustada ID kaardi abil – kopeerid oma idee teksti faili, laed selle koos lisadega üles kodanikuportaali www.eesti.ee alajaotusse Digiallkiri ning allkirjastad seal! Allkiri on ajatempliga, mis ei muutu. See on nagu virtuaalne notar. Saad tõestada, et sel ja sel ajahetkel oli sul selline tekst ning kinnitad enda autorlust.

9. Kui saad ideele ametliku vastuse, võid seda kommenteerida ning edasi arutada.

Kui hääletamise aeg läbi saab, suunab moderaator idee vastamiseks just sellele ministeeriumile, kes teemaga tegeleb. Vastamiseks suunatakse ideed, millel on teiste kasutajate toetus kas poolthäälte enamuse või toetavate kommentaaride näol. Valitsusele saadetud ideedele vastab Riigikantselei ja peaministri büroo. Parlamendi tegevust puudutavale idee või üleskutsele vastab Riigikogu kantselei. Vahel võib vastaja olla ka mõni Riigikogu komisjon.

Vastamiseks on asutustel aega kuni 30 päeva. Nii on kirjas märgukirjadele ja selgitustaotlusele vastamise seaduses. Ka teie ideed ja üleskutsed on selle seaduse järgi märgukirjad.

Kuidas ka ei vastataks ja mida ka ei tehtaks sinu idee või üleskutse järel – sina oled teinud kõik endast oleneva, et Eesti saaks sinu silmis paremaks, et sinu idee jõuaks otsustajateni. See, kas ja kuidas ja mil määral idee ellu viiakse, on juba otsustajate vastutus. Keegi ei saa aga öelda, et sinu ettepanekut pole kusagil olnud võimalik kuulda ega näha. Nii saab öelda vaid sellele, kes pole oma ideed Osalusveebis pakkunud.

Head inimesed. Mul ei jää muud üle kui soovida teile Osalusveebi ja head mõttelendu. Aastaringset. Julget. Uuenduslikku. Eestist hoolivat.