Mida teame Rakvere lauludest?

Kiri: Tahame kuulata Rakverest loodud laulu! – Arvamus – Virumaa Teataja

Rakverest on laule loodud vähemalt alates 20. sajandi lõpuaastatest, kuid need ei ole jõudnud väga laia avalikkuse ette. On olemas ka ideid ja materjali uute loomiseks.

Vähemalt ühe Rakvere-laulu on kirjutanud Neeme Plutus aastal 1998. Olen kuulnud, et ühest Neeme loodud linnalaulust on helisalvestus olemas. Kas see on sama laul või midagi muud, ei oska ma hetkel öelda.

Viis-kuus aastat tagasi kirjutas oma Rakvere-teemalise laulu staažikas koorijuht John Tungal. Rakvere Muusikakooli direktor Toivo Peäske mäletab, et seda kanti ette ühel muusikakooli üritusel.

Lisaks eeltoodule on olemas ka minu enda tehtud inglisekeelne blues “Full of power and the best” – ad hoc laul, mida kuuldi kõigepealt linna päevadel 2005 ning seejärel ühel kitsama ringi üritusel, esitajaks ansambel Plingers “laiendatud koosseisus”.

Kultuurilinnade võrgustiku asutamise tseremooniaks paluti ka meil leida mõni tuntud laul, mis Rakverega seostuks. Pakkusime kaks varianti, mis on mõlemad Peep Pihlaku looming. “Lugu” ja “Õnnelik mees” ei sisalda küll linna nime, kuid on Rakvere muusikute loomingust vast kõige tuntumad. “Õnnelikku meest” on pealegi peetud oma meeleolu poolest väga rakverelikuks.

Nii rahalistel ja organisatsioonilistel põhjusel kui ka ühe laulutekstiautori ja võimaliku osatäitja Neeme Plutuse ootamatu surma tõttu pooleli jäänud muusikalis “Plats” on vaid lõputeema mõeldud sisaldama linna nime (kujul Rockvere). Laulude sõnum pretendeerib enamjaolt pigem universaalsusele ning õigupoolest saaks mõndagi neist kasutada mistahes linna(võimu) kontekstis. Osasid laule kuuldi mullu linna päevadel.

Ideedest ja materjalidest.

Paar aastat tagasi liikus linnavalitsuse sees idee korraldada Rakvere hümni konkurss. Sõnastati võimalikke tingimusi, kuid idee tasandile see tookord ka jäi. Kindlasti seaks selline konkurss autoritele teatavaid loomingulisi piiranguid – näiteks meloodia ulatuse ning madalaima-kõrgeima noodi osas, et ühehäälne kaasalaulmine oleks kõigile häältele sobiv ja seega võimalikult kvaliteetsem. Millal hümnikonkurssi oleks võimalik korraldada (kui üldse), seda vaevalt et keegi oskab täna öelda.

Mõnede Rakvere laulude olemasolu ei peaks iseenesest välistama “Tallinna laulu” siinset analoogi, mille tulemusel võiks teoreetiliselt sündida ka linna hümn (ehkki seda spetsiaalselt ei otsitaks). Kuna seda pole linnavalitsuses sisuliselt arutatud, siis on mõistagi lahtine, kas, millal ja kuidas seda oleks võimalik läbi viia.

Siinkirjutal tekkis ühtlasi mingi (hetkel küll üsna ähmane) ettekujutus sellest, kuidas üht lühikest viisikäiku “väge täis” sõnumiks võiks edasi arendada. Kui viisikäigu autor ise seda juhuslikult juba teinud ei ole, siis vähemalt visioon võib tal hoopis selgem olla. Küsin igal juhul järele.

One thought on “Mida teame Rakvere lauludest?”

Comments are closed.