Ehk sobiks hoopis „asukond“?

ERR korraldatud linna ja valla ühisnimetaja konkursist jäin ma suviste tegemiste tuhinas küll kõrvale, kuid loodan, et pädevad asutused ja avalikkus ei põlga ära ka konkursiväliseid ideid ning peavad võidusõna “kund” kõrval kaalumisväärseks ka sõna “asukond”.

Mis infot sõna “asukond” sisaldab, see peaks sõna ennast vaadates selge olema. See on omavalitsusüksus, mille maa-ala hõlmab erinevaid asustusüksusi – linnu, aleveid, alevikke ja külasid. Või juhul, kui me ei sooviks valla mõistet käibelt kaotada, siis linnu, aleveid ja valdu (ning alevikke ja külasid, mida vald hõlmab).

Üks mõiste kaoks kohe kindlasti käibelt – “vallasisene linn”. Selle sõnaveidriku tarvitamisel on pelgalt juriidiline mõte, eristamaks sellised puhtalt asulalinnu omavalitsusliku staatusega linnadest. Tavalise inimese kõnepruugis on aga linn ikkagi asula – koht, kus elatakse või kuhu minnakse. Vaevalt, et keegi mõtleb näiteks Tapale või Jõhvi minnes, et “lähen vallasisesesse linna”.

Mis saab aga neist omavalitsusüksustest, mis ainult linnast või alevist koosnevadki? Kas peaksime neidki kutsuma uue ühisnimega? Mis saab traditsioonilistest ametinimetustest “linnapea” ja “vallavanem”?

Eks ta üks vaidlemise ja otsustamise koht ole. Omalt poolt pakun selliseid võimalikke lahendusi, mis kujutavad endast omamoodi kompromissi uuenduste ja traditsioonide vahel.

Asukondade täitevjuhtide üldine ametinimetus oleks “asukonnavanem”. Mitmuses räägitaks siis asukonnavanematest. Konkreetse asukonna nime kasutamise korral aga lihtsalt “vanem” (nt Jõhvi vanem). Erinevaid valdkondi kureeriksid asukonnavalitsustes asukondade abivanemad (nt Jõhvi abivanem). Juriidilisi teenistusi juhiksid asukonnasekretärid. Siin tasuks selguse mõttes omavalitsuse tüübi nimetus ametinimetusse sisse jätta (nt Jõhvi asukonnasekretär).

Ent kui asukond = linn? Täitevjuhi üldise ametinimetuse pikk, juriidiliselt ülikorrektne vorm oleks “asukonnavanem – linnapea”, lühivorm aga “linnapea” . Näiteks asukonnavanem – Tallinna linnapea või lihtsalt Tallinna linnapea. Valdkonnakuraator oleks vastavalt asukonna abivanem – abilinnapea või lihtsalt abilinnapea. Omamoodi kompromiss reformi ja traditsioonide vahel. Kas oleks mõtet toimida samamoodi ka senise linnasekretäri ametinimetusega?

Samast loogikast lähtudes tasuks vast toimida ka omavalitsusorganite nimetustega. Volikogude puhul võiks omavalitsuse tüübi vabalt nimetusest välja jätta. Teisisõnu räägiksime ühtmoodi nii Tallinna, Rakvere kui ka Jõhvi volikogust.

Muidugi, kui veel pisut spekuleerida omavalitsusreformi võimalike tulemuste üle, siis kas saaksime välistada, et senistele vallasisestele linnadele antakse tulevikus piiratud omavalitsuslik staatus (sarnaselt näiteks Tallinna linnaosadele)? Kui selline stsenaarium käiku läheks, siis tekiks nähtavasti vajadus võtta uuesti kasutusele ülemlinnapea mõiste (nt asukonnavanem – Tallinna ülemlinnapea). Omavalitsuslinnadel oleksid ülemlinnapead, asukonnasisestel piiratud staatusega linnadel lihtsalt linnapead. Ka mõiste “vald” saaks uue sisu, kuna hakkaks tähistama asukonna teisi piiratud staatusega osi. Senine osavalla mõiste kaotaks siis loomulikult igasuguse mõtte.

Kindlasti näeb keegipõhjust eeltoodut täiendada või täpsustada , heaks kiita või vastu vaielda. Tänan tähelepanu eest ja soovin nutikaid ideid nii otsustajatele kui ka kaasamõtlejatele. Mõistagi õnnitlen selle vihmavarju saajat!