See on siis nüüd ka tehtud. Lisaks postitustele Facebookis saatsin ka e-mailitsi koorirahvale kirja, milles soovitasin minna eurovalimistel valima ja valida just nimelt Emil Rutiku, kandidaat number 171. Loomulikult koos selgitusega, mis kasu oleks sellest laulupeotraditsioonile. Ja saatsin lausa kaks korda, sest esimesel korral jäi pealkirja kirjaviga. Ning igaks juhuks ka vabanduskirja topeltsaatmise eest, et kellelgi ei tekiks asjatult küsimusi. Üks saaja nimelt reageeris topeltsaatmisele mõnevõrra valuliselt. Võib-olla oleks neid olnud veelgi.
Ühest küljest olen kaugel arvamusest, et meie (ning Läti ja Leedu) laulupidusid ähvardaks niisama lihtsalt kadumine. Pigem me loobuksime millestki muust. Ühislaulmine on end näidanud rahvuse liitja ja jõuna, mille rolli üle meie vabaduse saavutamisel ei vaidle vist keegi.
Kuulsin tuttavalt ajakirjanikult, et üks Soomes töötav eesti laulumees osales laulupeoeelses ühisproovis interneti teel. Hea näide võimalustest, mida pakub tänane tehnoloogia. Aga see pole normaalne, et niisugust võimalust peab kasutama.
Nagu juba ütlesin, olen seda meelt, et neist eurovalimistest ju võiks laulupeotraditsioonile midagi kasu ka olla. Et midagi sünniks, tuleb ju astuda esimene samm. Muidugi ma ei imestaks üldse, kui leidub neid, kes kukuvad mind nüüd hoopis süüdistama vastupidises, st laulupeo rakendamises valimisvankri ette. Demagoogia pole ju keelatud. Eks seda ole ka minu pandud pealkiri, mis seal salata.
Siin postituses seda teemat lahata pole aga mõtet. Tutvutagu lähemalt sellega, mis on kirjas kodanikupalga tugirühma saidilt www.kodanikupalk.ee . Võib ka minna otse selle tugirühma blogilehele Kodanikupalga Teataja .