Seoses pagulaspoleemika ja -paanikaga on nõmeduse tipp vist juba saavutatud. Sattusin hiljaaegu Facebookis peale rõõmuhõisetele selle üle, et üks Zimbabwest pärit folkansambel ei pääsenud Tallinna festivalile Orient, kuna neid ei lastud Türgis lennukile. Kaja Kallas aga püüdis meile selgeks teha, et Aafrika ja Lähis-Ida pagulased on meie riigile ja majandusele lausa eluliselt vajalikud, sest elanikkond vananeb.
Taas näeme, et innukalt millegi vastu võideldes ei pruugi igaüks aru saada, kuhu ja miks ta tulistab. Taas saame teada, et pagulased peaksid tulevase võõrtööjõuna leevendama probleemi, mille on meie oma riik ja tööandjad ise endale tekitanud… Õigem oleks vist öelda, et lasknud tekkida, kuigi oleksid seda suutnud ära hoida mõistliku palga- ja sotsiaalpoliitika abil.
Teate ju küll, milline paaniline kisa kaigub iga kord, kui keegi näiteks universaalsest lastetoetusest julgeb iitsatada. Ei külva raha lennukilt! Kõik peab olema mõõdetud ja vajaduspõhine, tõestatud ja menetletud, nagu kord ja kohus (milleks meil muidu vastava ala ametnikud on?)! Ning oh häda, kui miinimumpalka liiga palju tõsta tahetakse. Ärge tehke, ettevõtlus on kaardimajake, mis kohe kolinal kokku kukub!
Kalevipojad on siirdunud ja siirdumas maade ja merede taha, kus reeglina nähakse väärtust ka töös kui sellises ning tasutakse vääriliselt. Ja kui palju eestlaste lapsi on vaesuse tõttu viimase veerand sajandi jooksul sündimata jäänud? Kolmest võimalikust kaks? Neljast kolm?
Uus aeg aga valmistub tooma Maarjamaale uusi inimesi ja meie kodumaa neid poliitkorrektselt naeratades tervitama. Oi, kui tore, et tulite, tundke end nii, nagu oleks Euroopa sotsiaalharta täies ulatuses ratifitseeritud!
Pange nüüd võrdluseks sinna kõrvale kasvõi Eesti miinimumpalk… Kas pole selge sõnum selle kohta, keda Eesti riik ja tööandjad vajavad ning keda mitte?
Alternatiiv oleks muidugi ebapopulaarne, aga mis teha.
Nimelt mõtteviis, et isegi kui kõik meie töötud ja madalapalgalised on ühed mõttetud loodrid, on nad siiski omad loodrid ning nemad peaksid esmajärjekorras olema toidetud, kaetud ja katuse all. Alles seejärel saaksime hoolitseda võõraste eest.
Asi seegi, et riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk jõudis peaaegu samasuguse tõdemuseni, mille kohaselt „ei tohi tekkida olukorda, kus pagulased saavad toetusi tunduvalt rohkem kui täna enamik inimesi teenivad oma tööga.“ Veel toredam oleks muidugi, kui mõeldaks, et üksnes varjupaigataotlejaid ja pagulasi puudutavate seaduste ülevaatamisest ehk siiski ei piisa.
Pagulane on õigustatud saama väärikat elu võimaldavat rahalist toetust lihtsalt oma olemasolu ja seisundi tõttu? Kui nii, siis sel juhul on Eesti kodanik seda enam õigustatud nõudma ja saama kodanikupalka lihtsalt selle eest, et tal on Eesti kodakondsus ja ta elab siin.
Nii suurt, et see tagaks eestlasele vähemalt samal tasemel heaolu, nagu on tagatud pagulastele. Või vähemalt vanglakaristust kandvate kurjategijate elukvaliteedi. Miks peaks üks aus eestlane vabaduses olles elama (töötuna lausa kordades) kehvemini kui nemad?
Ühele pagulasele kulutab riik koos mitmete kõrvalkuludega ca 1667 eurot kuus (20000 aastas), lisaks võimalikud vajaduspõhised ja peretoetused. Vangistuskulud on 1313 eurot kuus inimese kohta.
Kuna aga teame üksikasjalisemalt vangistuskulude jaotust (vt www.vanglad.ee), siis on neile toetudes lihtne pakkuda ka esialgset suurusjärku kodanikupalgale. Aastal 2015 tähendaks see vähemalt 538,33 eurot kuus, sest just nõnda palju kulub sel aastal ühele vangile ühes kuus ilma personalikuludeta.
Palgatöö tegijale tuleks loomulikult lisaks töötasu. Ajalukku kaoks aga mõndagi harjumuspärast ja kulukat, sealhulgas enamus senistest sotsiaaltoetustest, mis kaotaksid kodanike jaoks igasuguse mõtte (üks katteallikas kohe olemas). Need jääksid küll mittekodanikele, kuna nemad ju kodanikupalka ei saaks.
Kas näidata pagulastele igal juhul ust või kohelda eelkõige omi inimesi väärikalt? Kumba peaksime riigilt ootama? Pole vist raske arvata, milline valik kõneleks meie eneseväärikusest.
Järelmärkusi
- Artikkel on kirjutatud enne pagulastevastaseid meeleavaldusi Tallinnas. Ise olin kohal Tammsaare pargis, kus polnud muid üllatusi peale islami nimetamise poliitiliseks ideoloogiaks.
- Postimees tegi oma uudises hiljemalt 4. juunil paranduse, justnagu ei vastaks tõele Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe väide 20 000 eurost pagulase kohta. Sel juhul peaks PM toimetus teadma õiget arvu, kuid seda polnud 7. juuni pärastlõuna seisuga pakutud. Samaks ajaks polnud sotsiaalkomisjon midagi ümber lükanud (pressiteade oli muutmata) ning ka nt ERR polnud oma veebis uudist muutnud.