Kas praegusest tulumaksumudelist loobutaks samaväärse astmelise kasuks?

Uus tulumaksumudel, kus teatud tuluvahemikus kahaneb maksuvaba määr olematuks, on kehtinud vaevalt kolm kuud, kui juba teatavad valitsuse osapooled, et pärast valimisi uus võim tõenäoliselt loobub sellest.

Ja selle üle ei maksa imestada. Ehkki pealtnäha võis see kahaneva maksuvaba määra mudel tunduda nutikas ja uuendusmeelne, on tegelikkus siiski midagi muud ning süsteem heal juhul vaid uuendusmeelne.

Pole vist mõtet seletada maksuvaba tulu arvutamise ja eriti veel selle muutumise prognoosimise keerukust. Ainuke lihtne viis sellega toimetulekuks on loobuda maksuvaba tulu igakuisest rutiinsest arvutamisest ning paluda, et tööandja peaks tulumaksu 20% kinni kogu palgalt. Siis võib palgasaaja olla vähemalt kindel, et pärast tulu deklareerimist ei jää ta riigile võlgu. Need, kelle maksustatav tulu on 500 kuni 1200 eurot kuus (6000 kuni 14400 eurot aastas), võivad siis arvestada sellega, et igal juhul tuleb riigilt järgmisel aastal 1200 eurot tagasi.

Sellest, et kahaneva maksuvaba tuluosaga mudel ei näe samasugune välja nagu astmeline tulumaks, pole ausalt öeldes mingit kasu. Kui tänasest mudelist loobutaks täpselt samaväärse, ent püsiva maksuvaba määraga mudeli kasuks, siis saaks see olla ainult kolmeastmelise maksumääraga. Kui see asendamine toimuks täna, oleks mudel järgmine:

6000 eurot aastas (500 eur kuus) oleks maksuvaba. Seda ületav tuluosa kuni 14400 eurose aastatuluga oleks maksustatud 20%-ga. 14400 eurot aastas ületav tuluosa kuni 25200 euroni (tuluosa suurus seega kuni 10800 eurot) oleks maksustatud 31,11%-ga, 25200 eurot ületav tuluosa aga jällegi 20%-ga.

Need numbrid on saadud jälgides tulumaksumarginaali praeguse mudeli juures. Tuluvahemikus 14400,01-25200 eurot aastas on maksumarginaal mitte 20%, vaid 31,11%. See tähendab – lisaks sellele, et peetakse kinni tulumaks, kahaneb ka maksuvaba määr ning seetõttu saab inimene selles tuluvahemikus igast lisanduvast 100 eurost kätte mitte 80, vaid 68,89 eurot.

Kas see kolme maksuastmega mudel oleks siis tõesti lihtsam? Seda küll. Vähemalt maksuvaba tuluosaga poleks muret – seda võiks arvestada ükskõik kui suure palga korral ühtmoodi. Väikesi valikuprobleeme võib ehk tekkida ainult juhul, kui mingil (ilmselt tehnilisel) põhjusel pole maksude rutiinsel kinnipidamisel võimalik arvestada tulu eri osadele erinevat maksumäära. Siis oleks kõige mõistlikum lasta tulumaksu kinni pidada kõrgema määra järgi, kuna see garanteerib, et sa ei jää maksuvõlglaseks, vaid saad ülemäära kinnipeetud tulumaksu järgmisel aastal tagasi.

Alternatiivne riskivaba võimalus oleks aga ka selle astmelise mudeli korral paluda mitte arvestada maksuvaba määra ning pidada tulumaksu kinni 20% kogu palgalt.

Küsite, et kuidas 20% – seal vahepeal on ju 31,11%?

Asi on selles, et tänu maksuvabale ning 20%-ga maksustatud tuluosale ei jõua inimese kogu tulumaksukoormus iialgi 31,11 %-ni ega küüniks sinnani isegi juhul, kui selline maksumäär jääks kehtima ka 25200 eurot ületavale tuluosale. Samas progresseerub maksukoormus tänu sellele vahepealsele 31,11 %-le nii, et 25200 eurose aastatulu juures on ta täpselt 20%. Ja kuna kõrgem tuluosa on (taas) 20%-ga maksustatud, siis jääbki maksukoormus sellele tasemele. Seda nii praeguse kui ka võimaliku samaväärse astmelise maksumääraga mudeli korral.

Kes seda nüüd oskab ennustada, millist maksurada hakkavad tulevased valitsejad tegelikult käima. Eelkirjutatu näitab lihtsalt üht võimalikku valikut, kus teostus oleks teistmoodi, aga tulemus sama. Eks ühtaegu sedagi, kui palju on maksumajanduses näilisust.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga