Minu isiklik vaade Vooglaiu soovunelmate loetelule

Kodanikuaktivist Varro Vooglaid avaldas neil päevil portaalis Objektiiv loetelu sellest, mis peaksid tema arvates olema iga erakonna valimisprogrammides. See on iseenesest tänuväärne ettevõtmine ja minu arvates seda väärt, et iga erakond neist esitatud punktidest kas oma alternatiivi esitaks või lihtsalt oma seisukoha välja ütleks.

Minu silmis on kõige olulisem punkt 41, mis käsitleb rahvastikukriisi.

Abielu, perekond ja perekondlikud väärtused

(1) Abielu tuleb määratleda põhiseaduses üksnes mehe ja naise liiduna. Välismaal sõlmitud samasooliste liite ei tohi tunnustada Eestis kehtivate abieludena.

Esimese seisukohaga olen nõus, teine on vaieldav.

(2) Valede abil, varjatud eesmärkidest lähtudes, rahva enamuse tahte vastaselt ja poolikul kujul läbi surutud kooseluseadus kui Eesti demokraatliku kultuuri häbiplekk tuleb praegusel kujul tühistada.

Nõus, sest probleeme, mida selle abil loodeti lahendada, saab lahendada ka muul moel. Sealhulgas muutes paindlikumaks isikuandmete kaitse seadust – võimaldades igaühel määrata endale lähedaste isikute ring, kellel on õigus saada isiku kohta delikaatse iseloomuga teavet.

(3) Laste adopteerimine samast soost isikute poolt tuleb välistada. Igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale. Surrogaatemaduse teel välismaalt laste hankimine tuleb sarnaselt muule inimkaubandusele keelata.

Alternatiiv: lubada, aga alates lapse teatavast vanusest (14?), mil tema teadlikkus samasooliste paarisuhetest on väljaspool kahtlust – ning tema enda nõusolekul. Teisele lausele ei vaidle vist keegi vastu. Kolmandaga täiesti nõus.

(4) Lasteaedades ja koolides ei tohi lapsi allutada homo- ja sooideoloogilisele propagandale ning seksualiseerimisele. Avalik võim peab respekteerima vanemate põhiseaduslikku õigust olla oma laste maailmavaateliseks kasvatajaks ja harijaks.

Seksuaalharidust on koolides alati antud, kuid selle võib tuua senisega võrreldes aasta või isegi kaks varasemaks. Seda võinuks vabalt teha juba 1980ndatel aastatel – noored olid juba siis seksuaalelust teadlikumad kui ametlik hariduspoliitika ette nägi.  Seksuaalharidust tuleb anda propagandavabalt, nö reegli ja erandite võtmes ning arvestades ka seda, milline seksuaalkäitumine on kriminaalkorras karistatav ja/või ilmselgelt seletatav vaimsete probleemidega. Lasteaed pole kindlasti see koht, kus peaks tegelema seksuaalkasvatusega.

(5) Avaliku raha kasutamine homopropaganda rahastamiseks tuleb lõpetada.

Kui seda on esinenud, siis tuleb lõpetada. Kui ei ole esinenud, siis ei tohi alustada.

(6) Muuta tuleb vanemlikesse õigustesse liigset sekkumist võimaldavat uut lastekaitse seadust. Iga lapse esmane huvi ja loomulik õigus on kasvada üles oma isa ja ema hoole all.

Oskaksin kommenteerida, kui siin oleksid ära toodud ka vastavad paragrahvid ja lõiked. Lastekaitseseaduse kõnealune redaktsioon on siin.

(7) Pornograafia kättesaadavust, eriti lastele, tuleb tõsiselt piirata, sest see moonutab inimeste arusaamist tervest inimseksuaalsusest, armastusest ja normaalsetest abikaasade vahelistest suhetest ning on üks peamisi perekondade purunemise põhjusi. Samuti moonutab see naiste kuvandit ja on nende suhtes alandav.

Lastekaitseseaduse paragrahv 25 lg 2 ütleb, et “Pornograafilise sisuga esemete, trükiste ja filmide tootmine, demonstreerimine ja levitamine lastele on keelatud”. Selle kõrval oleks asjakohane kujundada hoiakut, et porno on lollidele.

(8) Noori peresid tuleb toetada iseseisva elu alustamisel. Muu hulgas võiks riik pakkuda noortele peredele vajaliku tagatise eluaseme soetamiseks tarviliku pangalaenu saamiseks.

Kaudselt võiks siin oma rolli mängida kodanikupalk, kuna see muudab noored sisuliselt sõltumatuks vanemate rahakotist ning seega toetab osaliselt ka noorte iseseisva elu alustamist sõltumata sellest,  kas tegu on üksiku noore või perekonnaga. Kuid üksnes rahalisest meetmest siin ei piisa. Laenuorjuse toetamise asemel on ilmselt ka muud lahendused võimalikud. Näiteks riiklik eluasemeprogramm, kus uude kortermajja koliv noor perekond on vaikimisi üürnikud, kuid sõltuvalt korteri suurusest saavad neist teatud laste arvu juures täieõiguslikud omanikud.

Inimelu kaitse

(9) Kõigile inimestele tuleb tagada võrdne õigus elule, esimene põhiõigustest. Lõpetada tuleb põhiseadusega otseselt vastuolus olev abordi riiklik rahastamine. Senisest tunduvalt suuremaid pingutusi tuleb teha sündimata laste elu kaitsmiseks, nagu põhiseadus riiki kohustab. Muu hulgas tuleb parandada adopteerimise võimalusi ja käsitleda adopteerimist abordile eelistatava lahendusena. Noortele emadele tuleb tagada haridustee jätkamise võimalused.

Selle küsimuse lahendamisel on kindlasti abi kodanikupalgast. Kui see kehtib, siis pole võimalik põhjendada ühtki aborti majandusliku olukorraga, isegi juhul, kui sünnitaja on alaealine. Riiklikult rahastada tuleks vaid neid aborte, mida tehakse meditsiinilistel kaalutlustel. Siia hulka tuleks arvata ka eutanaasia-abordid – kui tehakse kindlaks, et lootel on puue, mis ei võimalda tal elada täisväärtuslikku elu ning naine eelistab teda seetõttu mitte ilmale tuua.

(10) Tuleb tagasi pöörata seadusemuudatus, millega alaealistele lastele anti õigus teha aborti ilma vanematelt selleks luba küsimata ning isegi ilma neid teavitamata. Kui vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest, siis peab neil olema õigus vähemalt teada oma tütre soovist aborti teha ning võimalus mitte sellega nõustuda, et vältida noorte poolt saatuslike vigade tegemist.

Samas peaks alaealisel olema õigus keelduda abordist, kui vanemad seda nõuavad.

(11) Raskelt haigete inimeste põetamise ja palliatiivse ravi võimalusi tuleb parandada. Selle asemel ei või minna kergema vastupanu teed, suunates eutanaasia seadustamise teel inimesi laskma end ära tappa. Samas tuleb raskelt haigetele inimestele tagada võimalus keelduda ravi jätkamisest.

Ei oska heaks kiita ega ka vastu vaielda.

Põhiõiguste kaitse

(12) Inimeste veendumuste-, usu- ja sõnavabadust ei tohi piirata, laiendades võrdõiguslikkuse loosungite varjus diskrimineerimise keeldu.

Arusaamaatu punkt. Olen loomulikult nõus sellega, et veendumuste-, usu- ja sõnavabadust ei tohi piirata.

(13) Nn vihakõne kriminaliseerimisega sõna- ja veendumuste vabaduse mahasurumine ei ole vastuvõetav. Riiklikku karistusvõimu ei tohi muuta ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ja tagakiusu vahendiks.

Üldiselt nõus. See oleks sama mis nõukogudeaegne “anekdoodiparagrahv”. Iseküsimus, mida teha konkreetseid isikuid ahju ajavate või võlla riputavate üleskutsetega.

(14) Lõpetada tuleb õigusvastane sideandmete kogumine ja töötlemine. Inimeste õigusesse eraelu puutumatusele tuleb suhtuda tunduvalt suurema respektiga ja hoiduda tuleb jälgimisühiskonna kujundamisest. Tagama peab, et jälitustegevust teostataks inimeste suhtes vaid äärmise vajaduse korral.

Austades maksimaalsel võimalikul moel eraelu puutumatust tuleb samal ajal tagada jälitustegevuse operatiivsus, kui ilmneb äärmine vajadus tegutseda nüüd ja kohe. Lisaks peaks igaühel olema õigus “iseennast jälitada” ilma et keegi teine seda teaks, kuid selle “jälitustegevuse” tulemuste kasutamisel peaksid olema ranged piirangud ning peab olema välistatud foto, video- või helisalvestuse sisu ning metaandmete võltsimine.

(15) Eesti ühiskond on õiguslikult raskelt ülereguleeritud. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi õiguskorra lihtsustamiseks ja regulatsioonide vähendamiseks. Pigem tuleb õiglase ühiskonna poole pürgida läbi kõlbelise kasvatuse senisest tunduvalt suurema tähtsustamise nii perekondades kui ka lasteaedades ja koolides. Õiglane ühiskond moodustub inimestest, kelle hinges valitseb õiglus.

Osaliselt on see lahendatav kodanikupalga abil. Kodanikupalga üks eesmärke on bürokraatia kärpimine, iseäranis sotsiaalse kaitse valdkonnas, samuti jõuvahekordade õiglasemaks muutmine tööturul, kus tööandjast ja töövõtjast saavad võrdsed osapooled nii läbirääkimistel töötingimuste üle kui ka töösuhetes.

(16) Kvaliteetne õigusabi tuleb muuta inimestele reaalselt kättesaadavaks. Olukord, kus inimestel on põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ent kus reaalselt ei ole see võimalik nii kvaliteetse õigusabi väga kõrge hinna kui ka kohtumenetluse venimise tõttu, ei ole vastuvõetav ning vajab teravdatud tähelepanu.

Täiesti nõus. Õigusabi üldine kättesaadavus on ühtaegu preventiivne abinõu, mis peaks hoidma ära inimeste õiguste rikkumisi. Kaudselt toetaks seda ka kodanikupalk, eelkõige hüpoteetilises olukorras, kus inimene suudaks oma õiguste kaitsmisele pühenduda vaid piiramatu vaba aja olemasolul.

(17) Julgeolekuasutuste tegevus tuleb allutada reaalsele tsiviilkontrollile. Olukord, kus kaitsepolitseiameti üle teostab üksnes teoreetilist järelevalvet parlamendi komisjon, mida juhib kaitsepolitseiameti endine juht, ei ole vastuvõetav.

Ei ole vastu, aga milline see tsiviilkontroll peaks välja nägema?

(18) Õigust omada enesekaitseks relvi tuleb käsitleda kodanike põhiõigusena ning sellele õigusele tuleb tagada põhiseaduslik kaitse.

Ei ole vastu, kuigi pole päris kindel, kas see vajaks ilmtingimata põhiseaduslikku kaitset.

Haridus

(19) Koduõpet ning erakoolide loomist ja pidamist tuleb soosida, et tagada kõigile perekondadele ligipääs kvaliteetsele haridusele, sõltumata elukohast. Samuti peaks soosima kodulähedaste väikekoolide säilimist. Riik peab panustama oluliselt enam kodus õppimiseks vajalike materjalide ja võimaluste väljatöötamisse, ennekõike veebi teel kasutatavate õppematerjalide ja juhendamise võimaluste näol.

Peame ühtlasi uurima võimalusi võtta taas kasutusele koolimaju, millest kool on õpilaste vähesuse tõttu välja kolinud. Väikekoolide küsimuse üheks lahendajaks võib olla kodanikupalk, mis oma olemuse tõttu soosib nii iivet kui ka paiksust. Kodulähedane väikekool ei pea samas tingimata olema iseseisev asutus, vaid võib olla mõne suurema haridusasutuse allüksus.

(20) Ülikoolide riiklik rahastamine tuleb siduda eestikeelse õppetöö korraldamisega. Riigi kulul ülikoolihariduse omandamine tuleb siduda kohustusega töötada pärast ülikooli lõpetamist vähemalt stuudiumi kestvuse jagu aastaid Eestis.

Kumbki väide väärib vähemalt kaalumist. Kindlasti peaks riik toetama eesti teaduskeele arengut.

(21) Lõpetada tuleb selliste ideoloogiliste pseudoteaduslike distsipliinide, nagu soouuringud, riiklikult rahastatud viljelemine avalik-õiguslikes ülikoolides.

Sõltub sellest, millist sisu endas “soouuringud” peidavad. Kui see seostub näiteks psühholoogiaga, siis ei näe ma riiklikus rahastamises probleemi.

(22) Üldhariduskool peab andma tõsiseltvõetava ettevalmistuse abieluks ja perekonnaeluks, niivõrd kui kool saab selles osas perekondi toetada. Abielu ja perekonna ideaalid, just nagu ka mehelikkuse ja naiselikkuse, isaduse ja emaduse ideaalid tuleb reaalselt au sisse tõsta ning koolidest tuleb tõrjuda kõik selline, mis pole nende ideaalidega kooskõlas. Koolihariduse oluliseks osaks peab olema kõlbelise puhtuse, truuduse, väärikuse, korraarmastuse, kannatlikkuse, teenimise, pühendumise ja muude vooruste kasvatamine, mis võimaldavad nende ideaalide kohaselt elada.

Esimese lausega saab üksnes nõustuda. “Mehelikkuse ja naiselikkuse, isaduse ja emaduse ideaalide” sõnastamisel ja nende aussetõstmisel ei tohiks me ignoreerida tõsiasja, et meil on 21. sajand, selgelt eristuvaid soorolle pole palju jäänud ning seetõttu ei saa peresuhetes olla teise poole suhtes ka ülemäära palju traditsioonilisi ootusi. Rõhutada tuleks kindlasti seda, et mees- ja naispool on tasakaal, harmoonia. Ideaalis oleks vähemalt kuni põhikooli lõpuni õpilastel kaks klassiõpetajat – mees ja naine. Loomulikult peaksid selliste tandemite osapooled omavahel hästi sobima ning seeläbi ka õpilastele hästi mõjuma. Aga siin tungin ma juba väga spetsiifilisele alale.

Demokraatia ja kodanikuühiskond

(23) Rahvale tuleb anda tagasi parlamendis eelnõude algatamise õigus ja ka rahvahääletuste algatamise õigus, mis 1934. aasta riigipöördega ära võeti. Ka muudes ühiskonnaelu aspektides tuleb lähtuda subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt peab võim olema võimalikult vähe tsentraliseeritud.

Rahvahääletuste algatamise võimalus peaks Eesti kodanikel mõistagi olema. Praegu on eelnõu algatamise võimalus kaudselt olemas portaalis rahvaalgatus.ee

Kindlasti peaksid sellega kaasnema toetavad tehnilised lahendused veebikeskkondades.

(24) Presidenti peab saama valida (ja tagasi kutsuda) rahvas. Vastasel juhul puudub presidendi institutsioonil mõte.

Tõesti pole mõtet põlistada sellist presidendivalimiste süsteemi, mille eesmärk oli välistada teatud isiku saamine presidendiks ja mis lõppkokkuvõttes tõi sellesama isiku presidenditoolile. Isegi kui presidendil ei ole otsest mõju päevapoliitikale, on kodanike jaoks tema isik siiski tähtis. President on riigi tähtsaim arvamusliider ning on loomulik, et kodanikud tahaksid teda ise valida. Presidendi otsevalimised oleks märk sellest, et kodanike arvamus on riigile oluline.

(25) Valimisseadust tuleb muuta viisil, et riigikokku pääseks reaalselt kõige enam hääli saanud kandidaadid. E-valimised tuleb kas lõpetada või tagada peensusteni nende läbipaistvus ja kontrollitavus, kaasates selleks nii kõigi erakondade esindajad kui ka rahvusvahelised vaatlejad. Riigikogu valimised peavad reaalselt toimuma ühel päeval, nagu põhiseadus seda nõuab.

Sel juhul peaksid kaduma ringkondade nimekirjad ning asenduma üleriigilistega. Kandidaatide jaotumine ringkonniti võiks samas jääda, kuid sellel oleks pigem informatiivne tähendus.  Valija võib teha oma valiku kogu nimekirjast või siis leida sealt “omakandiinimese”, kelle poolt hääletada.

(26) Austada tuleb laste õigusi kodanikena. Lastevanematele tuleb anda õigus kasutada valimistel oma laste esindajana nende häält. Vastasel juhul on laste kui väga suure ühiskonnagrupi huvid poliitilisest protsessist pea täielikult kõrvaldatud.

Seda on keeruline, et mitte öelda võimatu teostada. Mingis vanuses võivad lapsel tekkida ka oma poliitilised eelistused, aga kuidas ta saaks kontrollida, et tema vanem just tema valiku teeb? Lihtsam oleks lihtsalt anda vanematele hääli vastavalt laste arvule. Siin tekib muidugi veel üks probleem. Oletame, et peres on paaritu arv lapsi, abikaasadel aga erinev poliitiline eelistus. Paarisarv võimaldaks rahulikult kokku leppida, et mina kasutan üh(ted)e ja sina teis( t ) e häält, aga kui  on paaritu arv?

Lahendus võiks olla selline, et igal täiskasvanul on hääli täpselt nii palju, kui palju tal on lapsi (ka lahus elavaid ning adopteerituid). Pealtnäha ehk kummaline, kuid samas kõige lihtsamini teostatav.

(27) Kehtestada tuleb kompetentsuse printsiip, mille kohaselt ei tohi poliitilisi ja administratiivseid ametikohti täita isikutega, kel puudub sel ametikohal vastutustundlikuks tegutsemiseks vajalik asjatundlikkus.

Miks mitte. Võib-olla oleks tarvis mingit akadeemilist nõukogu, kes teostaks kompetentsusjärelvalvet? Äkki tasuks seda rakendada isegi riigikogu kandidaatidele, kasvõi sel kujul, et kes kompetentsuselt või lihtsalt IQ taseme poolest allapoole latti jääb, peab maksma kautsjoni, lati ületanud aga mitte?

(28) Erakondade riigieelarveline rahastamine tuleb lõpetada. Erakondade rahaline olukord peab olema sõltuvuses liikmete ja toetajate annetustest, nagu see peaks olema kõigi teiste kodanikuühenduste puhul. Selline lahendus loob erakondadele reaalse soovi pöörduda näoga oma liikmete ja toetajate poole ning kuulata nende seisukohti ja võtta neid arvesse.

Siin võib omamoodi abi olla kodanikupalgast. Erakonnaliikmete kindel püsisissetulek tagaks ka erakondade stabiilsema rahastuse, mis sisuliselt sõltuks liikmete arvust.

(29) Võltskodanikuühenduste nuumamine avaliku rahaga tuleb peatada. Oluliste maksusoodustuste ja muude meetmetega tuleb soosida tõelisi kodanikuühendusi, mis tegutsevad (peamiselt) eraisikute annetustest.

Kui meil esineb sellist praktikat, siis järelikult tuleb midagi ette võtta selleks, et neil võltskodanikeühendustel poleks võimalik eksisteerida.

(30) Nn katuserahade maksmine kui kõrge poliitilise korruptsiooni riskiga praktika tuleb lõpetada. Üldisemas plaanis tuleb hakata lähtuma põhimõttest, et riigi ülesanne ei ole rikkuse ümberjagamine, vaid jõukuse kasvatamiseks kõigile ettevõtlikele, töökatele ja ausatele kodanikele eelduste loomine.

Katuserahade maksmisel on ka omad plussid – see annab erakondadele vabaduse toetada oma lemmikvaldkondi või –projekte. Paraku ei saa nõuda, et riik ei tegeleks hüvede ümberjagamisega, sest riik tegeleb sellega paratamatult. Loomulikult peab see ümberjagamine looma eeldused nii jõukuse kasvatamiseks kui ka kõigeks muuks, mis ühiskonnale  on oluline. Tähtis on mitte niivõrd ümberjagamise ulatus, kuivõrd selle eesmärgipärasus ja tulemuslikkus.

(31) Juhtivatel poliitilistel ja administratiivsetel ametikohtadel olevatel inimestel tuleb keelata raha ja rahaliselt hinnatavate hüvede vastuvõtmine teistelt riikidelt ja muudelt poliitilistelt ühendustelt.

Väärib arutamist.

Maksud ja majandus

(32) Tööjõumakse tuleb ulatuslikult langetada, seades eesmärgiks, et palgatöötaja palgafondist ei või üle 50% minna otseste või kaudsete maksudena riigile.

Ärgem unustagem, et kui töötasu on 100%, siis tööjõukulu on 133%. Palgatöötaja palgafondist läheb praegu 49,87% maksudeks, kui arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu ja lisaks ka käibemaksu, mille maksab töötaja toodete ja teenuste lõpptarbijana. Seda aga eeldusel, et töötaja palk on 2100 eurot kuus või enam, sest siis on tulumaksukoormus püsivalt 20% (ei progresseeru). Madalama palgaga töötajatel on see protsent tänu maksuvabale tuluosale väiksem.

Teisest küljest ei saa tööjõukulude maksukoormuse suurus või väiksus olla eesmärk omaette. Siinses sooviloeteluski on punkte, mille elluviimiseks peaks maksude osakaal SKP-st olema praegusest suurem ning mille elluviimine on olulisem kui maksumäärade sobivus meie ilumeelega.

(33) Suurtele peredele tuleb teha reaalseid soodustusi, et rohkem kui kolme lapse saamine ei tähendaks suure tõenäosusega vaesusesse langemist. Eelistama peaks mitte toetusi, vaid maksuvabastusi ja muid soodustusi (nt 5 ja enama lapsega abielupaaridele üle Eesti tasuta parkimise õiguse ning paljude istekohtadega auto või väikebussi soetamisel võiks nad vabastada käibemaksu tasumise kohustusest — iseenesest väike, aga sümboolselt oluline samm). Suuri peresid ei tohi käsitleda toetustest elatuvate heidikutena, vaid neid tuleb erinevate soodustustega premeerida ühiskonna jaoks olulise panuse eest. Majandusüksusena tuleks käsitleda perekonda, mitte üksikisikut.

Ka esimese lapse sünd ei tohi tähendada majandusliku olukorra halvenemist. Lihtsam ja sisuliselt nullbürokraatiaga lahendus on kodanikupalk, mis katab lapse elementaarsed vajadused. Soodustused on pigem näiline (sümboolne) tugi, millel on ka teatav haldusmahukus ning perekonnad võidavad sellest vähe.

(34) Taastada tuleb abikaasade ühine tuludeklaratsioon. Tulumaksuvaba miinimumi tuleks arvestada kõigilt pereliikmetelt, mitte ainult abielupaarilt – st ka lastelt kui täisväärtuslikelt inimestelt.

Ühisdeklaratsioone tuleks rakendada vaid lastega peredele ning sel juhul arvestada tulumaksuvaba osa ka lastelt. Samas kaoks vajadus selle järele kodanikupalga kehtides, kuna tegemist on sisuliselt maksutagastusega, mis võib väikeste tulude korral muuta tegeliku maksukoormuse isegi negatiivseks.

(35) Emapalka võiks saada jaotada pikemale perioodile kui 1,5 aastat. Lapse vanemate asemel võiks seda saada kasutada ka vanavanemad.

Vanemahüvitisel on nii või teisiti ajutine iseloom. Üheks miinuseks on ka selle kõrgepalgalisust põlistav iseloom. Eelistada tuleks kodanikupalka kui majanduslikku turvapatja sünnist surmani.

(36) Pärandimaksu kehtestamine ning kodu aluse maa maksustamine on vastuvõetamatu. Inimeste õigusesse eraomandi puutumatusele tuleb suhtuda suurema lugupidamisega. Kütuse- ja alkoholiaktsiiside määrad ei tohiks olla kõrgemad kui Soomes ja Lätis.

Viimase väitega võib täiesti nõustuda. Kodualuse maa maksustamise küsimuse üle võib vaielda. Näiteks kui maksustada, siis kas mistahes kodualust maad või ainult juhul, kui kinnistu on mingist piirmäärast suurem.

(37) Toetada maksusoodustuste ja muude meetmetega väikeettevõtlust ja väiketalupidamist – eriti maapiirkondades. Külaelu elujõu taastumiseks eelduste loomine peaks olema oluline riiklik prioriteet. Maksukoormus erinevates Eestimaa piirkondades peab olema proportsioonis avalike hüvede (haridus, meditsiin, kohaliku omavalitsuse teenused, korrakaitse, päästeteenused jms) kättesaadavusega. Soodustada tuleb lasterikaste perede kolimist maapiirkondadesse.

Siingi on rahaliseks lahenduseks kodanikupalk. See soodustab muuhulgas tegevusala vahetamist ning julgustab end ettevõtluses proovile panema neidki, kes praegu seda ei söandaks, kuna puudub hirm, et läbikukkumisele järgneb vaesus. Arvatakse, et kodanikupalk soosib ka näiteks nn ökokogukondade, ökokülade teket. Maksukoormuse reguleerimine vastavalt avalike teenuste kättesaamisele tundub õiglane, ent samas haldusmahukas. Kodanikupalk kui valikuvabaduse tagaja soodustab eeldatavasti ka linnaelu vahetamist maaelu vastu. Lasterikaste perede maapiirkondadesse kolimise soodustamine on ühtlasi eluasemepoliitika küsimus.

(38) Lõpetada ebaõiglaselt pankasid ja muid fonde nuumav II pensionisamba süsteem praegusel kujul. Ennekõike tuleb raha paigutamine II pensionisambasse muuta vabatahtlikuks ning fondihaldustasud tuleb seada sõltuvusse fondide tootlikkusest.

Ei oska poolt olla ega vastu vaielda.

Looduskeskkonda puutuvad küsimused

(39) Eestimaa metsadesse tuleb suhtuda lugupidavalt ning mitte käsitleda neid pelgalt majandusliku ressursina. Mitte mingil juhul ei tohi metsade raiumise maht ületada nende juurdekasvu mahtu. Metsades tuleb ennekõike näha loomulikku elukeskkonda ning meie maa kauni palge ja rahvusliku identiteedi lahutamatut osa. Neist arusaamadest peab lähtuma ka metsamajandamise poliitika, mis peab olema mitte ainult säästlik, vaid ka kultuurilise järjepidevuse taotlust arvestav.

Jääb üle vaid nõustuda.

(40) Ökoloogiliselt puhtaste loomsete ja taimsete toiduainete kasvatamist tuleb maksusoodustustega soosida. Samuti tuleb anda eeliseid looduskeskkonda säästvatele tootmislahendustele. Geneetiliselt modifitseeritud kultuuride kasvatamine Eestis tuleb keelata. Seista tuleb selle eest, et Euroopa Liidu poolt põllumeestele makstavad toetused ei oleks Eestis väiksemad kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Kodanikupalk oleks ilmselt odavam viis puhaste toiduainete tootmise soosimiseks kui seda on maksusoodustused. Samas võiks muidugi kaaluda nende maksustamist sümboolse käibemaksuga, näiteks 1%. Nagu eespool viidatud, soosib kodanikupalk eeldatavasti näiteks ökokülade teket. Tänasest tunduvalt “robotiseeritum” tulevik võib tuua kaasa töökohtade märgatava vähenemise, mis omakorda võibki suunata Eesti-sisese migratsiooni pigem linnast maale. Lisaks looduskeskkonda säästvatele tootmislahendustele tuleb maavarade kasutamisel lähtuda nii kompleksse kaevandamise kui ka maksimaalse ärakasutamise põhimõttest.

Muud küsimused

(41)  Rahvastikukriisi põhjuste tuvastamine ja nende ületamine peab olema riiklikuks prioriteediks number üks. Põhiseaduse preambulas sätestatud põhimõtet, et Eesti Vabariigi eesmärgiks on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tuleb tõsiselt võtta. Kehtestada tuleb kohustus hinnata kõigi oluliste riiklike otsuste puhul nende mõju rahvastikuprotsessidele.

See on siinses loetelus kõige tähtsam punkt. Dokument Rahvastikupoliitika põhialused 2035 peaks olema poliitikutele piibli eest.

Üks lahendus, mis seda toetab, on kodanikupalk. Kui kasutada pensionisüsteemist tuttavat sammaste mõistet, siis tähendab kodanikupalga sisseviimine seda, et inimese tulud koosnevad kahest sambast – elu- ja edusambast. Elusammas on kõigile võrdne kodanikupalk, mis on kogu aeg olemas ning tagab tagasihoidliku, kuid väärika elu ka siis, kui muud tulud puuduvad. Edusammas on töötasu, ettevõtlustulu ja muud maksustatavad tulud, mille suurus on inimeseti erinev.

Ainumõeldav viis, kuidas panna kodanikupalk teenima Eesti riigi põhiseaduslikke eesmärke on kehtestada see kodanikele, mitte igale elanikule. See hoiab ära kodanikupalga muutumise sotsiaalabituristide tõmbenumbriks ning annab eestlastele ikkagi võimaluse saavutada teatud edumaa iibes. Tõenäoliselt tuleb rääkida kodanike kinnisest solidaarsussüsteemist, milles osalejatel on ka mõnevõrra suurem maksukoormus. Senine sotsiaalse kaitse süsteem oma bürokraatiaga säilib sel juhul niivõrd kuivõrd elanike hulgas on välismaalasi ja halli passi omanikke.

(42) Rail Balticu projekti elluviimine tuleb peatada, kuni ei ole tagatud selle täielik läbipaistvus ning veenvalt tõestatud projekti majanduslik põhjendatus. Igal juhul tuleb pidada tohutute keskkonnakahjude tõttu vastuvõetamatuks Rail Balticu rajamist uuele trassile.

Ma ei ole Rail Balticu trassi teemal palju kaasa rääkinud ega mõelnud. Korralikku rongiühendust teiste Baltimaade ja Kesk-Euroopaga oleks muidugi vaja. Kiirel maismaatranspordil on omad eelised võrreldes lennuühendustega. Samuti peaks Eesti reisirongiliiklus peaks olema osa Interrailist. Olen olnud seljakotituristina Prantsusmaal ja Hispaanias ning tean heal tasemel reisirongiühenduse eeliseid.

Kuid sõltumata Rail Balticust kuluks ära reisilaevaühendus Eesti ja Poola vahel. See vähendaks liikluskoormust maanteedel ja elavdaks turismi, luues otseühenduse kahe atraktiivse piirkonna vahel.

(43) Rahvusringhääling peab täitma oma seadusest tulenevat kohustust lähtuda perekonnakesksest ühiskonnamudelist ja toetada seda ning seista ühiskondliku sidususe suurendamise eest, selle asemel, et panustada ühiskonna lõhestamisse ja ühiskondlike pingete kasvatamisse. Rahvusringhääling ei tohi osapoolena sekkuda poliitilisse võitlusse.

Kindlasti peab rahvusringhääling seisma ühiskondliku sidususe suurendamise eest ega tohi olla poliitilise võitluse osapool.

(44) Eesti Vabariik peab säilitama iseotsustamise õiguse immigratsiooniga seonduvates küsimustes. Kategooriliselt tuleb keelduda vastava pädevuse loovutamisest Euroopa Liidule ning viimase poolt nn pagulaskvootide ettekirjutamisest. Eesti Vabariigi liitumine ÜRO rändeleppega tuleb tühistada.

Jah.

(45) Eesti peab hoiduma vallutussõdades osalemisest ja neisse panustamisest. Kui Eesti Vabariik soovib, et teised riigid austaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega tema suveräänsust ja territoriaalset puutumatust, tuleb ka Eesti Vabariigil seda austada suhetes teiste riikidega. Kaitsepoliitikas tuleb panna põhirõhk maksimaalse iseseisva kaitsevõime saavutamisele. Põhimõttelise eeldusena tuleb kõigi naabritega taotleda häid suhteid.

Ei oska kõike kommenteerida, sest ei näegi võimalust, et Eesti osaleks mõnes vallutussõjas. Kindlasti peab iseseisev kaitsevõime olema maksimaalne võimalik. Heade suhete taotlemisest naabritega – Eesti ei saa siin endale mingeid etteheiteid teha. Suhteid Venemaaga pole mõtet üheski suunas forsseerida, sest need on eelkõige kinni Venemaas endas. Kui on olnud midagi taunimisväärset, siis on Eesti sellele ka adekvaatselt reageerinud. Teisalt on meil paljuski ajaloolistel ja rahvuskultuurilistel põhjustel tihedad kultuurisidemed Peterburiga. Suhted on head seal, kus nad saavad head olla.

(46) Usuühenduste osalemist avalikus arutelus tuleb tervitada ja soosida, tunnustades kristlikke väärtusi Eesti kultuuri ja ühiskonna aluste olulise osana. Riigivõimu sekkumist usuühenduste tegevusse tuleb aga vältida ja taunida. Ideaalina tuleks vältida usuühenduste sõltumist riiklikust rahastamisest. Avaliku võim peaks aga senisest enam panustama kultuuriväärtuslike pühakodade säilitamisse.

Tunnistan ausalt, mul puudub ettekujutus sellest, millised oleksid ideaalsed suhted riigi ja usuühenduste vahel. Tean ainult seda, et ma ei sooviks Eestis teokraatlikku riiki.

(47) Kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud vange ei tohi toita maksumaksjate kulul. Õigluse huvides peavad nad töötades oma toidu ja muud hüved välja teenima.

Kahe otsaga asi. Ise pooldaksin pigem teatud kuritegusid sooritanute hoidmist isolatsioonis, et vältida uute tutvuste ja sidemete teket ning kogemuste vahetamist.

(48) Eesti Vabariigi kodakondsust tuleb käsitleda hinnalise privileegina, mis ei kuulu vabalt jagamisele. Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise nõudeid ei tohi leevendada, ent samas tuleb soosida ja toetada kodakondsuse omandamist saamist inimeste poolt, kes on valmis selle nimel pingutama.

Kodakondsus peaks tähendama ka lihtsamat elu. See peaks olema riigipoolse usalduse märk. See on üks põhjus, miks eelistada tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga kehtestamist vaid kodanikele.

(49) Eestis tuleb ühiskondliku elu korraldada kooskõlas ja järjepidevuses meie rahvusliku identiteedi oluliseks osaks olevate kultuuriliste traditsioonidega, mitte võtta omaks ja hakata juurutama selgelt läbikukkunud multikultuurse ühiskonna mudelit.

Nõus. Ka mingi osa immigrantidest tahaks tegelikult “elada Eestis”. Multikultuurne osa võib hõlmata mingi väikese protsendi elanikkonnast, kuid välismaalaskond ei tohiks kasvada nii suureks, et nad suudaksid end maksma panna.

(50) Tervishoiupoliitikas tuleb panna suuremat rõhku isikliku vastutuse põhimõttele. Soodustada tuleb tervislikke eluviise, nõudes samal ajal ebatervislikest eluviisidest tingitud haiguste ja muude tervisehädade ravimiseks inimestelt omavastutust. Lasteaedades ja koolides tuleb rõhutada tervislike eluviiside olulisust ja ka kujundada vastavaid harjumusi; kasvatus- ja haridusasutustes ei tohi lastele serveerida ja kättesaadavaks teha ebatervislikke toite

Tervislikke eluviise soosib muu hulgas miinimumini viidud stress. Siin on jälle üks teema, kus kodanikupalka on asjakohane mainida. Vaesumishirmuga koos kaob ka ülemäärane stress. Kanada kuulus eksperiment MINCOME näitas, et kodanikupalga kehtides vähenes elanike pöördumine arstide poole, iseäranis neil juhtudel, kui oli tegemist stressist põhjustatud vaevuste ja vaimsete probleemidega.

Minu silmis on kõige olulisem punkt 41, mis käsitleb rahvastikukriisi.

Abielu, perekond ja perekondlikud väärtused

 

(1) Abielu tuleb määratleda põhiseaduses üksnes mehe ja naise liiduna. Välismaal sõlmitud samasooliste liite ei tohi tunnustada Eestis kehtivate abieludena.

 

Esimese seisukohaga olen nõus, teine on vaieldav.

 

(2) Valede abil, varjatud eesmärkidest lähtudes, rahva enamuse tahte vastaselt ja poolikul kujul läbi surutud kooseluseadus kui Eesti demokraatliku kultuuri häbiplekk tuleb praegusel kujul tühistada.

 

Nõus, sest probleeme, mida selle abil loodeti lahendada, saab lahendada ka muul moel. Sealhulgas muutes paindlikumaks isikuandmete kaitse seadust – võimaldades igaühel määrata endale lähedaste isikute ring, kellel on õigus saada isiku kohta delikaatse iseloomuga teavet.

 

(3) Laste adopteerimine samast soost isikute poolt tuleb välistada. Igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale. Surrogaatemaduse teel välismaalt laste hankimine tuleb sarnaselt muule inimkaubandusele keelata.

 

Alternatiiv: lubada, aga alates lapse teatavast vanusest (14?), mil tema teadlikkus samasooliste paarisuhetest on väljaspool kahtlust – ning tema enda nõusolekul. Teisele lausele ei vaidle vist keegi vastu. Kolmandaga täiesti nõus.

 

(4) Lasteaedades ja koolides ei tohi lapsi allutada homo- ja sooideoloogilisele propagandale ning seksualiseerimisele. Avalik võim peab respekteerima vanemate põhiseaduslikku õigust olla oma laste maailmavaateliseks kasvatajaks ja harijaks.

 

Seksuaalharidust on koolides alati antud, kuid selle võib tuua senisega võrreldes aasta või isegi kaks varasemaks. Seda võinuks vabalt teha juba 1980ndatel aastatel – noored olid juba siis seksuaalelust teadlikumad kui ametlik hariduspoliitika ette nägi.  Seksuaalharidust tuleb anda propagandavabalt, nö reegli ja erandite võtmes ning arvestades ka seda, milline seksuaalkäitumine on kriminaalkorras karistatav ja/või ilmselgelt seletatav vaimsete probleemidega. Lasteaed pole kindlasti see koht, kus peaks tegelema seksuaalkasvatusega.

 

(5) Avaliku raha kasutamine homopropaganda rahastamiseks tuleb lõpetada.

 

Kui seda on esinenud, siis tuleb lõpetada. Kui ei ole esinenud, siis ei tohi alustada.

 

(6) Muuta tuleb vanemlikesse õigustesse liigset sekkumist võimaldavat uut lastekaitse seadust. Iga lapse esmane huvi ja loomulik õigus on kasvada üles oma isa ja ema hoole all.

 

Oskaksin kommenteerida, kui siin oleksid ära toodud ka vastavad paragrahvid ja lõiked. Lastekaitseseaduse kõnealune redaktsioon on siin.

 

(7) Pornograafia kättesaadavust, eriti lastele, tuleb tõsiselt piirata, sest see moonutab inimeste arusaamist tervest inimseksuaalsusest, armastusest ja normaalsetest abikaasade vahelistest suhetest ning on üks peamisi perekondade purunemise põhjusi. Samuti moonutab see naiste kuvandit ja on nende suhtes alandav.

 

Lastekaitseseaduse paragrahv 25 lg 2 ütleb, et “Pornograafilise sisuga esemete, trükiste ja filmide tootmine, demonstreerimine ja levitamine lastele on keelatud”. Selle kõrval oleks asjakohane kujundada hoiakut, et porno on lollidele.

 

(8) Noori peresid tuleb toetada iseseisva elu alustamisel. Muu hulgas võiks riik pakkuda noortele peredele vajaliku tagatise eluaseme soetamiseks tarviliku pangalaenu saamiseks.

 

Kaudselt võiks siin oma rolli mängida kodanikupalk, kuna see muudab noored sisuliselt sõltumatuks vanemate rahakotist ning seega toetab osaliselt ka noorte iseseisva elu alustamist sõltumata sellest,  kas tegu on üksiku noore või perekonnaga. Kuid üksnes rahalisest meetmest siin ei piisa. Laenuorjuse toetamise asemel on ilmselt ka muud lahendused võimalikud. Näiteks riiklik eluasemeprogramm, kus uude kortermajja koliv noor perekond on vaikimisi üürnikud, kuid sõltuvalt korteri suurusest saavad neist teatud laste arvu juures täieõiguslikud omanikud.

Inimelu kaitse

 

(9) Kõigile inimestele tuleb tagada võrdne õigus elule, esimene põhiõigustest. Lõpetada tuleb põhiseadusega otseselt vastuolus olev abordi riiklik rahastamine. Senisest tunduvalt suuremaid pingutusi tuleb teha sündimata laste elu kaitsmiseks, nagu põhiseadus riiki kohustab. Muu hulgas tuleb parandada adopteerimise võimalusi ja käsitleda adopteerimist abordile eelistatava lahendusena. Noortele emadele tuleb tagada haridustee jätkamise võimalused.

 

Selle küsimuse lahendamisel on kindlasti abi kodanikupalgast. Kui see kehtib, siis pole võimalik põhjendada ühtki aborti majandusliku olukorraga, isegi juhul, kui sünnitaja on alaealine. Riiklikult rahastada tuleks vaid neid aborte, mida tehakse meditsiinilistel kaalutlustel. Siia hulka tuleks arvata ka eutanaasia-abordid – kui tehakse kindlaks, et lootel on puue, mis ei võimalda tal elada täisväärtuslikku elu ning naine eelistab teda seetõttu mitte ilmale tuua.

 

(10) Tuleb tagasi pöörata seadusemuudatus, millega alaealistele lastele anti õigus teha aborti ilma vanematelt selleks luba küsimata ning isegi ilma neid teavitamata. Kui vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest, siis peab neil olema õigus vähemalt teada oma tütre soovist aborti teha ning võimalus mitte sellega nõustuda, et vältida noorte poolt saatuslike vigade tegemist.

 

Samas peaks alaealisel olema õigus keelduda abordist, kui vanemad seda nõuavad.

 

(11) Raskelt haigete inimeste põetamise ja palliatiivse ravi võimalusi tuleb parandada. Selle asemel ei või minna kergema vastupanu teed, suunates eutanaasia seadustamise teel inimesi laskma end ära tappa. Samas tuleb raskelt haigetele inimestele tagada võimalus keelduda ravi jätkamisest.

 

Ei oska heaks kiita ega ka vastu vaielda.

Põhiõiguste kaitse

 

(12) Inimeste veendumuste-, usu- ja sõnavabadust ei tohi piirata, laiendades võrdõiguslikkuse loosungite varjus diskrimineerimise keeldu.

 

Arusaamaatu punkt. Olen loomulikult nõus sellega, et veendumuste-, usu- ja sõnavabadust ei tohi piirata.

 

(13) Nn vihakõne kriminaliseerimisega sõna- ja veendumuste vabaduse mahasurumine ei ole vastuvõetav. Riiklikku karistusvõimu ei tohi muuta ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ja tagakiusu vahendiks.

 

Üldiselt nõus. See oleks sama mis nõukogudeaegne “anekdoodiparagrahv”. Iseküsimus, mida teha konkreetseid isikuid ahju ajavate või võlla riputavate üleskutsetega.

 

(14) Lõpetada tuleb õigusvastane sideandmete kogumine ja töötlemine. Inimeste õigusesse eraelu puutumatusele tuleb suhtuda tunduvalt suurema respektiga ja hoiduda tuleb jälgimisühiskonna kujundamisest. Tagama peab, et jälitustegevust teostataks inimeste suhtes vaid äärmise vajaduse korral.

 

Austades maksimaalsel võimalikul moel eraelu puutumatust tuleb samal ajal tagada jälitustegevuse operatiivsus, kui ilmneb äärmine vajadus tegutseda nüüd ja kohe. Lisaks peaks igaühel olema õigus “iseennast jälitada” ilma et keegi teine seda teaks, kuid selle “jälitustegevuse” tulemuste kasutamisel peaksid olema ranged piirangud ning peab olema välistatud foto, video- või helisalvestuse sisu ning metaandmete võltsimine.

 

(15) Eesti ühiskond on õiguslikult raskelt ülereguleeritud. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi õiguskorra lihtsustamiseks ja regulatsioonide vähendamiseks. Pigem tuleb õiglase ühiskonna poole pürgida läbi kõlbelise kasvatuse senisest tunduvalt suurema tähtsustamise nii perekondades kui ka lasteaedades ja koolides. Õiglane ühiskond moodustub inimestest, kelle hinges valitseb õiglus.

 

Osaliselt on see lahendatav kodanikupalga abil. Kodanikupalga üks eesmärke on bürokraatia kärpimine, iseäranis sotsiaalse kaitse valdkonnas, samuti jõuvahekordade õiglasemaks muutmine tööturul, kus tööandjast ja töövõtjast saavad võrdsed osapooled nii läbirääkimistel töötingimuste üle kui ka töösuhetes.

 

(16) Kvaliteetne õigusabi tuleb muuta inimestele reaalselt kättesaadavaks. Olukord, kus inimestel on põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ent kus reaalselt ei ole see võimalik nii kvaliteetse õigusabi väga kõrge hinna kui ka kohtumenetluse venimise tõttu, ei ole vastuvõetav ning vajab teravdatud tähelepanu.

 

Täiesti nõus. Õigusabi üldine kättesaadavus on ühtaegu preventiivne abinõu, mis peaks hoidma ära inimeste õiguste rikkumisi. Kaudselt toetaks seda ka kodanikupalk, eelkõige hüpoteetilises olukorras, kus inimene suudaks oma õiguste kaitsmisele pühenduda vaid piiramatu vaba aja olemasolul.

 

(17) Julgeolekuasutuste tegevus tuleb allutada reaalsele tsiviilkontrollile. Olukord, kus kaitsepolitseiameti üle teostab üksnes teoreetilist järelevalvet parlamendi komisjon, mida juhib kaitsepolitseiameti endine juht, ei ole vastuvõetav.

 

Ei ole vastu, aga milline see tsiviilkontroll peaks välja nägema?

 

(18) Õigust omada enesekaitseks relvi tuleb käsitleda kodanike põhiõigusena ning sellele õigusele tuleb tagada põhiseaduslik kaitse.

 

Ei ole vastu, kuigi pole päris kindel, kas see vajaks ilmtingimata põhiseaduslikku kaitset.

Haridus

 

(19) Koduõpet ning erakoolide loomist ja pidamist tuleb soosida, et tagada kõigile perekondadele ligipääs kvaliteetsele haridusele, sõltumata elukohast. Samuti peaks soosima kodulähedaste väikekoolide säilimist. Riik peab panustama oluliselt enam kodus õppimiseks vajalike materjalide ja võimaluste väljatöötamisse, ennekõike veebi teel kasutatavate õppematerjalide ja juhendamise võimaluste näol.

 

Peame ühtlasi uurima võimalusi võtta taas kasutusele koolimaju, millest kool on õpilaste vähesuse tõttu välja kolinud. Väikekoolide küsimuse üheks lahendajaks võib olla kodanikupalk, mis oma olemuse tõttu soosib nii iivet kui ka paiksust. Kodulähedane väikekool ei pea samas tingimata olema iseseisev asutus, vaid võib olla mõne suurema haridusasutuse allüksus.

 

(20) Ülikoolide riiklik rahastamine tuleb siduda eestikeelse õppetöö korraldamisega. Riigi kulul ülikoolihariduse omandamine tuleb siduda kohustusega töötada pärast ülikooli lõpetamist vähemalt stuudiumi kestvuse jagu aastaid Eestis.

 

Kumbki väide väärib vähemalt kaalumist. Kindlasti peaks riik toetama eesti teaduskeele arengut.

 

(21) Lõpetada tuleb selliste ideoloogiliste pseudoteaduslike distsipliinide, nagu soouuringud, riiklikult rahastatud viljelemine avalik-õiguslikes ülikoolides.

Sõltub sellest, millist sisu endas “soouuringud” peidavad. Kui see seostub näiteks psühholoogiaga, siis ei näe ma riiklikus rahastamises probleemi.

 

(22) Üldhariduskool peab andma tõsiseltvõetava ettevalmistuse abieluks ja perekonnaeluks, niivõrd kui kool saab selles osas perekondi toetada. Abielu ja perekonna ideaalid, just nagu ka mehelikkuse ja naiselikkuse, isaduse ja emaduse ideaalid tuleb reaalselt au sisse tõsta ning koolidest tuleb tõrjuda kõik selline, mis pole nende ideaalidega kooskõlas. Koolihariduse oluliseks osaks peab olema kõlbelise puhtuse, truuduse, väärikuse, korraarmastuse, kannatlikkuse, teenimise, pühendumise ja muude vooruste kasvatamine, mis võimaldavad nende ideaalide kohaselt elada.

 

Esimese lausega saab üksnes nõustuda. “Mehelikkuse ja naiselikkuse, isaduse ja emaduse ideaalide” sõnastamisel ja nende aussetõstmisel ei tohiks me ignoreerida tõsiasja, et meil on 21. sajand, selgelt eristuvaid soorolle pole palju jäänud ning seetõttu ei saa peresuhetes olla teise poole suhtes ka ülemäära palju traditsioonilisi ootusi. Rõhutada tuleks kindlasti seda, et mees- ja naispool on tasakaal, harmoonia. Ideaalis oleks vähemalt kuni põhikooli lõpuni õpilastel kaks klassiõpetajat – mees ja naine. Loomulikult peaksid selliste tandemite osapooled omavahel hästi sobima ning seeläbi ka õpilastele hästi mõjuma. Aga siin tungin ma juba väga spetsiifilisele alale.

Demokraatia ja kodanikuühiskond

 

(23) Rahvale tuleb anda tagasi parlamendis eelnõude algatamise õigus ja ka rahvahääletuste algatamise õigus, mis 1934. aasta riigipöördega ära võeti. Ka muudes ühiskonnaelu aspektides tuleb lähtuda subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt peab võim olema võimalikult vähe tsentraliseeritud.

 

Rahvahääletuste algatamise võimalus peaks Eesti kodanikel mõistagi olema. Praegu on eelnõu algatamise võimalus kaudselt olemas portaalis rahvaalgatus.ee

Kindlasti peaksid sellega kaasnema toetavad tehnilised lahendused veebikeskkondades.

 

(24) Presidenti peab saama valida (ja tagasi kutsuda) rahvas. Vastasel juhul puudub presidendi institutsioonil mõte.

 

Tõesti pole mõtet põlistada sellist presidendivalimiste süsteemi, mille eesmärk oli välistada teatud isiku saamine presidendiks ja mis lõppkokkuvõttes tõi sellesama isiku presidenditoolile. Isegi kui presidendil ei ole otsest mõju päevapoliitikale, on kodanike jaoks tema isik siiski tähtis. President on riigi tähtsaim arvamusliider ning on loomulik, et kodanikud tahaksid teda ise valida. Presidendi otsevalimised oleks märk sellest, et kodanike arvamus on riigile oluline.

 

(25) Valimisseadust tuleb muuta viisil, et riigikokku pääseks reaalselt kõige enam hääli saanud kandidaadid. E-valimised tuleb kas lõpetada või tagada peensusteni nende läbipaistvus ja kontrollitavus, kaasates selleks nii kõigi erakondade esindajad kui ka rahvusvahelised vaatlejad. Riigikogu valimised peavad reaalselt toimuma ühel päeval, nagu põhiseadus seda nõuab.

 

Sel juhul peaksid kaduma ringkondade nimekirjad ning asenduma üleriigilistega. Kandidaatide jaotumine ringkonniti võiks samas jääda, kuid sellel oleks pigem informatiivne tähendus.  Valija võib teha oma valiku kogu nimekirjast või siis leida sealt “omakandiinimese”, kelle poolt hääletada.

 

(26) Austada tuleb laste õigusi kodanikena. Lastevanematele tuleb anda õigus kasutada valimistel oma laste esindajana nende häält. Vastasel juhul on laste kui väga suure ühiskonnagrupi huvid poliitilisest protsessist pea täielikult kõrvaldatud.

 

Seda on keeruline, et mitte öelda võimatu teostada. Mingis vanuses võivad lapsel tekkida ka oma poliitilised eelistused, aga kuidas ta saaks kontrollida, et tema vanem just tema valiku teeb? Lihtsam oleks lihtsalt anda vanematele hääli vastavalt laste arvule. Siin tekib muidugi veel üks probleem. Oletame, et peres on paaritu arv lapsi, abikaasadel aga erinev poliitiline eelistus. Paarisarv võimaldaks rahulikult kokku leppida, et mina kasutan üh(ted)e ja sina teis( t ) e häält, aga kui  on paaritu arv?

Lahendus võiks olla selline, et igal täiskasvanul on hääli täpselt nii palju, kui palju tal on lapsi (ka lahus elavaid ning adopteerituid). Pealtnäha ehk kummaline, kuid samas kõige lihtsamini teostatav.

 

(27) Kehtestada tuleb kompetentsuse printsiip, mille kohaselt ei tohi poliitilisi ja administratiivseid ametikohti täita isikutega, kel puudub sel ametikohal vastutustundlikuks tegutsemiseks vajalik asjatundlikkus.

 

Miks mitte. Võib-olla oleks tarvis mingit akadeemilist nõukogu, kes teostaks kompetentsusjärelvalvet? Äkki tasuks seda rakendada isegi riigikogu kandidaatidele, kasvõi sel kujul, et kes kompetentsuselt või lihtsalt IQ taseme poolest allapoole latti jääb, peab maksma kautsjoni, lati ületanud aga mitte?

 

(28) Erakondade riigieelarveline rahastamine tuleb lõpetada. Erakondade rahaline olukord peab olema sõltuvuses liikmete ja toetajate annetustest, nagu see peaks olema kõigi teiste kodanikuühenduste puhul. Selline lahendus loob erakondadele reaalse soovi pöörduda näoga oma liikmete ja toetajate poole ning kuulata nende seisukohti ja võtta neid arvesse.

 

Siin võib omamoodi abi olla kodanikupalgast. Erakonnaliikmete kindel püsisissetulek tagaks ka erakondade stabiilsema rahastuse, mis sisuliselt sõltuks liikmete arvust.

 

(29) Võltskodanikuühenduste nuumamine avaliku rahaga tuleb peatada. Oluliste maksusoodustuste ja muude meetmetega tuleb soosida tõelisi kodanikuühendusi, mis tegutsevad (peamiselt) eraisikute annetustest.

 

Kui meil esineb sellist praktikat, siis järelikult tuleb midagi ette võtta selleks, et neil võltskodanikeühendustel poleks võimalik eksisteerida.

 

(30) Nn katuserahade maksmine kui kõrge poliitilise korruptsiooni riskiga praktika tuleb lõpetada. Üldisemas plaanis tuleb hakata lähtuma põhimõttest, et riigi ülesanne ei ole rikkuse ümberjagamine, vaid jõukuse kasvatamiseks kõigile ettevõtlikele, töökatele ja ausatele kodanikele eelduste loomine.

 

Katuserahade maksmisel on ka omad plussid – see annab erakondadele vabaduse toetada oma lemmikvaldkondi või –projekte. Paraku ei saa nõuda, et riik ei tegeleks hüvede ümberjagamisega, sest riik tegeleb sellega paratamatult. Loomulikult peab see ümberjagamine looma eeldused nii jõukuse kasvatamiseks kui ka kõigeks muuks, mis ühiskonnale  on oluline. Tähtis on mitte niivõrd ümberjagamise ulatus, kuivõrd selle eesmärgipärasus ja tulemuslikkus.

 

(31) Juhtivatel poliitilistel ja administratiivsetel ametikohtadel olevatel inimestel tuleb keelata raha ja rahaliselt hinnatavate hüvede vastuvõtmine teistelt riikidelt ja muudelt poliitilistelt ühendustelt.

 

Väärib arutamist.

Maksud ja majandus

 

(32) Tööjõumakse tuleb ulatuslikult langetada, seades eesmärgiks, et palgatöötaja palgafondist ei või üle 50% minna otseste või kaudsete maksudena riigile.

 

Ärgem unustagem, et kui töötasu on 100%, siis tööjõukulu on 133%. Palgatöötaja palgafondist läheb praegu 49,87% maksudeks, kui arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu ja lisaks ka käibemaksu, mille maksab töötaja toodete ja teenuste lõpptarbijana. Seda aga eeldusel, et töötaja palk on 2100 eurot kuus või enam, sest siis on tulumaksukoormus püsivalt 20% (ei progresseeru). Madalama palgaga töötajatel on see protsent tänu maksuvabale tuluosale väiksem.

Teisest küljest ei saa tööjõukulude maksukoormuse suurus või väiksus olla eesmärk omaette. Siinses sooviloeteluski on punkte, mille elluviimiseks peaks maksude osakaal SKP-st olema praegusest suurem ning mille elluviimine on olulisem kui maksumäärade sobivus meie ilumeelega.

 

(33) Suurtele peredele tuleb teha reaalseid soodustusi, et rohkem kui kolme lapse saamine ei tähendaks suure tõenäosusega vaesusesse langemist. Eelistama peaks mitte toetusi, vaid maksuvabastusi ja muid soodustusi (nt 5 ja enama lapsega abielupaaridele üle Eesti tasuta parkimise õiguse ning paljude istekohtadega auto või väikebussi soetamisel võiks nad vabastada käibemaksu tasumise kohustusest — iseenesest väike, aga sümboolselt oluline samm). Suuri peresid ei tohi käsitleda toetustest elatuvate heidikutena, vaid neid tuleb erinevate soodustustega premeerida ühiskonna jaoks olulise panuse eest. Majandusüksusena tuleks käsitleda perekonda, mitte üksikisikut.

 

Ka esimese lapse sünd ei tohi tähendada majandusliku olukorra halvenemist. Lihtsam ja sisuliselt nullbürokraatiaga lahendus on kodanikupalk, mis katab lapse elementaarsed vajadused. Soodustused on pigem näiline (sümboolne) tugi, millel on ka teatav haldusmahukus ning perekonnad võidavad sellest vähe.

 

(34) Taastada tuleb abikaasade ühine tuludeklaratsioon. Tulumaksuvaba miinimumi tuleks arvestada kõigilt pereliikmetelt, mitte ainult abielupaarilt – st ka lastelt kui täisväärtuslikelt inimestelt.

 

Ühisdeklaratsioone tuleks rakendada vaid lastega peredele ning sel juhul arvestada tulumaksuvaba osa ka lastelt. Samas kaoks vajadus selle järele kodanikupalga kehtides, kuna tegemist on sisuliselt maksutagastusega, mis võib väikeste tulude korral muuta tegeliku maksukoormuse isegi negatiivseks.

 

(35) Emapalka võiks saada jaotada pikemale perioodile kui 1,5 aastat. Lapse vanemate asemel võiks seda saada kasutada ka vanavanemad.

 

Vanemahüvitisel on nii või teisiti ajutine iseloom. Üheks miinuseks on ka selle kõrgepalgalisust põlistav iseloom. Eelistada tuleks kodanikupalka kui majanduslikku turvapatja sünnist surmani.

 

(36) Pärandimaksu kehtestamine ning kodu aluse maa maksustamine on vastuvõetamatu. Inimeste õigusesse eraomandi puutumatusele tuleb suhtuda suurema lugupidamisega. Kütuse- ja alkoholiaktsiiside määrad ei tohiks olla kõrgemad kui Soomes ja Lätis.

 

Viimase väitega võib täiesti nõustuda. Kodualuse maa maksustamise küsimuse üle võib vaielda. Näiteks kui maksustada, siis kas mistahes kodualust maad või ainult juhul, kui kinnistu on mingist piirmäärast suurem.

 

(37) Toetada maksusoodustuste ja muude meetmetega väikeettevõtlust ja väiketalupidamist – eriti maapiirkondades. Külaelu elujõu taastumiseks eelduste loomine peaks olema oluline riiklik prioriteet. Maksukoormus erinevates Eestimaa piirkondades peab olema proportsioonis avalike hüvede (haridus, meditsiin, kohaliku omavalitsuse teenused, korrakaitse, päästeteenused jms) kättesaadavusega. Soodustada tuleb lasterikaste perede kolimist maapiirkondadesse.

 

Siingi on rahaliseks lahenduseks kodanikupalk. See soodustab muuhulgas tegevusala vahetamist ning julgustab end ettevõtluses proovile panema neidki, kes praegu seda ei söandaks, kuna puudub hirm, et läbikukkumisele järgneb vaesus. Arvatakse, et kodanikupalk soosib ka näiteks nn ökokogukondade, ökokülade teket. Maksukoormuse reguleerimine vastavalt avalike teenuste kättesaamisele tundub õiglane, ent samas haldusmahukas. Kodanikupalk kui valikuvabaduse tagaja soodustab eeldatavasti ka linnaelu vahetamist maaelu vastu. Lasterikaste perede maapiirkondadesse kolimise soodustamine on ühtlasi eluasemepoliitika küsimus.

 

(38) Lõpetada ebaõiglaselt pankasid ja muid fonde nuumav II pensionisamba süsteem praegusel kujul. Ennekõike tuleb raha paigutamine II pensionisambasse muuta vabatahtlikuks ning fondihaldustasud tuleb seada sõltuvusse fondide tootlikkusest.

 

Ei oska poolt olla ega vastu vaielda.

Looduskeskkonda puutuvad küsimused

 

(39) Eestimaa metsadesse tuleb suhtuda lugupidavalt ning mitte käsitleda neid pelgalt majandusliku ressursina. Mitte mingil juhul ei tohi metsade raiumise maht ületada nende juurdekasvu mahtu. Metsades tuleb ennekõike näha loomulikku elukeskkonda ning meie maa kauni palge ja rahvusliku identiteedi lahutamatut osa. Neist arusaamadest peab lähtuma ka metsamajandamise poliitika, mis peab olema mitte ainult säästlik, vaid ka kultuurilise järjepidevuse taotlust arvestav.

 

Jääb üle vaid nõustuda.

 

(40) Ökoloogiliselt puhtaste loomsete ja taimsete toiduainete kasvatamist tuleb maksusoodustustega soosida. Samuti tuleb anda eeliseid looduskeskkonda säästvatele tootmislahendustele. Geneetiliselt modifitseeritud kultuuride kasvatamine Eestis tuleb keelata. Seista tuleb selle eest, et Euroopa Liidu poolt põllumeestele makstavad toetused ei oleks Eestis väiksemad kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

 

Kodanikupalk oleks ilmselt odavam viis puhaste toiduainete tootmise soosimiseks kui seda on maksusoodustused. Samas võiks muidugi kaaluda nende maksustamist sümboolse käibemaksuga, näiteks 1%. Nagu eespool viidatud, soosib kodanikupalk eeldatavasti näiteks ökokülade teket. Tänasest tunduvalt “robotiseeritum” tulevik võib tuua kaasa töökohtade märgatava vähenemise, mis omakorda võibki suunata Eesti-sisese migratsiooni pigem linnast maale. Lisaks looduskeskkonda säästvatele tootmislahendustele tuleb maavarade kasutamisel lähtuda nii kompleksse kaevandamise kui ka maksimaalse ärakasutamise põhimõttest.

Muud küsimused

 

(41)  Rahvastikukriisi põhjuste tuvastamine ja nende ületamine peab olema riiklikuks prioriteediks number üks. Põhiseaduse preambulas sätestatud põhimõtet, et Eesti Vabariigi eesmärgiks on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tuleb tõsiselt võtta. Kehtestada tuleb kohustus hinnata kõigi oluliste riiklike otsuste puhul nende mõju rahvastikuprotsessidele.

 

See on siinses loetelus kõige tähtsam punkt. Dokument Rahvastikupoliitika põhialused 2035 peaks olema poliitikutele piibli eest.

Üks lahendus, mis seda toetab, on kodanikupalk. Kui kasutada pensionisüsteemist tuttavat sammaste mõistet, siis tähendab kodanikupalga sisseviimine seda, et inimese tulud koosnevad kahest sambast – elu- ja edusambast. Elusammas on kõigile võrdne kodanikupalk, mis on kogu aeg olemas ning tagab tagasihoidliku, kuid väärika elu ka siis, kui muud tulud puuduvad. Edusammas on töötasu, ettevõtlustulu ja muud maksustatavad tulud, mille suurus on inimeseti erinev.

Ainumõeldav viis, kuidas panna kodanikupalk teenima Eesti riigi põhiseaduslikke eesmärke on kehtestada see kodanikele, mitte igale elanikule. See hoiab ära kodanikupalga muutumise sotsiaalabituristide tõmbenumbriks ning annab eestlastele ikkagi võimaluse saavutada teatud edumaa iibes. Tõenäoliselt tuleb rääkida kodanike kinnisest solidaarsussüsteemist, milles osalejatel on ka mõnevõrra suurem maksukoormus. Senine sotsiaalse kaitse süsteem oma bürokraatiaga säilib sel juhul niivõrd kuivõrd elanike hulgas on välismaalasi ja halli passi omanikke.

 

(42) Rail Balticu projekti elluviimine tuleb peatada, kuni ei ole tagatud selle täielik läbipaistvus ning veenvalt tõestatud projekti majanduslik põhjendatus. Igal juhul tuleb pidada tohutute keskkonnakahjude tõttu vastuvõetamatuks Rail Balticu rajamist uuele trassile.

 

Ma ei ole Rail Balticu trassi teemal palju kaasa rääkinud ega mõelnud. Korralikku rongiühendust teiste Baltimaade ja Kesk-Euroopaga oleks muidugi vaja. Kiirel maismaatranspordil on omad eelised võrreldes lennuühendustega. Samuti peaks Eesti reisirongiliiklus peaks olema osa Interrailist. Olen olnud seljakotituristina Prantsusmaal ja Hispaanias ning tean heal tasemel reisirongiühenduse eeliseid.

Kuid sõltumata Rail Balticust kuluks ära reisilaevaühendus Eesti ja Poola vahel. See vähendaks liikluskoormust maanteedel ja elavdaks turismi, luues otseühenduse kahe atraktiivse piirkonna vahel.

 

(43) Rahvusringhääling peab täitma oma seadusest tulenevat kohustust lähtuda perekonnakesksest ühiskonnamudelist ja toetada seda ning seista ühiskondliku sidususe suurendamise eest, selle asemel, et panustada ühiskonna lõhestamisse ja ühiskondlike pingete kasvatamisse. Rahvusringhääling ei tohi osapoolena sekkuda poliitilisse võitlusse.

 

Kindlasti peab rahvusringhääling seisma ühiskondliku sidususe suurendamise eest ega tohi olla poliitilise võitluse osapool.

 

(44) Eesti Vabariik peab säilitama iseotsustamise õiguse immigratsiooniga seonduvates küsimustes. Kategooriliselt tuleb keelduda vastava pädevuse loovutamisest Euroopa Liidule ning viimase poolt nn pagulaskvootide ettekirjutamisest. Eesti Vabariigi liitumine ÜRO rändeleppega tuleb tühistada.

 

Jah.

 

(45) Eesti peab hoiduma vallutussõdades osalemisest ja neisse panustamisest. Kui Eesti Vabariik soovib, et teised riigid austaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega tema suveräänsust ja territoriaalset puutumatust, tuleb ka Eesti Vabariigil seda austada suhetes teiste riikidega. Kaitsepoliitikas tuleb panna põhirõhk maksimaalse iseseisva kaitsevõime saavutamisele. Põhimõttelise eeldusena tuleb kõigi naabritega taotleda häid suhteid.

 

Ei oska kõike kommenteerida, sest ei näegi võimalust, et Eesti osaleks mõnes vallutussõjas. Kindlasti peab iseseisev kaitsevõime olema maksimaalne võimalik. Heade suhete taotlemisest naabritega – Eesti ei saa siin endale mingeid etteheiteid teha. Suhteid Venemaaga pole mõtet üheski suunas forsseerida, sest need on eelkõige kinni Venemaas endas. Kui on olnud midagi taunimisväärset, siis on Eesti sellele ka adekvaatselt reageerinud. Teisalt on meil paljuski ajaloolistel ja rahvuskultuurilistel põhjustel tihedad kultuurisidemed Peterburiga. Suhted on head seal, kus nad saavad head olla.

 

(46) Usuühenduste osalemist avalikus arutelus tuleb tervitada ja soosida, tunnustades kristlikke väärtusi Eesti kultuuri ja ühiskonna aluste olulise osana. Riigivõimu sekkumist usuühenduste tegevusse tuleb aga vältida ja taunida. Ideaalina tuleks vältida usuühenduste sõltumist riiklikust rahastamisest. Avaliku võim peaks aga senisest enam panustama kultuuriväärtuslike pühakodade säilitamisse.

 

Tunnistan ausalt, mul puudub ettekujutus sellest, millised oleksid ideaalsed suhted riigi ja usuühenduste vahel. Tean ainult seda, et ma ei sooviks Eestis teokraatlikku riiki.

 

(47) Kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud vange ei tohi toita maksumaksjate kulul. Õigluse huvides peavad nad töötades oma toidu ja muud hüved välja teenima.

 

Kahe otsaga asi. Ise pooldaksin pigem teatud kuritegusid sooritanute hoidmist isolatsioonis, et vältida uute tutvuste ja sidemete teket ning kogemuste vahetamist.

 

(48) Eesti Vabariigi kodakondsust tuleb käsitleda hinnalise privileegina, mis ei kuulu vabalt jagamisele. Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise nõudeid ei tohi leevendada, ent samas tuleb soosida ja toetada kodakondsuse omandamist saamist inimeste poolt, kes on valmis selle nimel pingutama.

 

Kodakondsus peaks tähendama ka lihtsamat elu. See peaks olema riigipoolse usalduse märk. See on üks põhjus, miks eelistada tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga kehtestamist vaid kodanikele.

 

(49) Eestis tuleb ühiskondliku elu korraldada kooskõlas ja järjepidevuses meie rahvusliku identiteedi oluliseks osaks olevate kultuuriliste traditsioonidega, mitte võtta omaks ja hakata juurutama selgelt läbikukkunud multikultuurse ühiskonna mudelit.

 

Nõus. Ka mingi osa immigrantidest tahaks tegelikult “elada Eestis”. Multikultuurne osa võib hõlmata mingi väikese protsendi elanikkonnast, kuid välismaalaskond ei tohiks kasvada nii suureks, et nad suudaksid end maksma panna.

 

(50) Tervishoiupoliitikas tuleb panna suuremat rõhku isikliku vastutuse põhimõttele. Soodustada tuleb tervislikke eluviise, nõudes samal ajal ebatervislikest eluviisidest tingitud haiguste ja muude tervisehädade ravimiseks inimestelt omavastutust. Lasteaedades ja koolides tuleb rõhutada tervislike eluviiside olulisust ja ka kujundada vastavaid harjumusi; kasvatus- ja haridusasutustes ei tohi lastele serveerida ja kättesaadavaks teha ebatervislikke toite

 

Tervislikke eluviise soosib muu hulgas miinimumini viidud stress. Siin on jälle üks teema, kus kodanikupalka on asjakohane mainida. Vaesumishirmuga koos kaob ka ülemäärane stress. Kanada kuulus eksperiment MINCOME näitas, et kodanikupalga kehtides vähenes elanike pöördumine arstide poole, iseäranis neil juhtudel, kui oli tegemist stressist põhjustatud vaevuste ja vaimsete probleemidega.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga