Rahvusvaheline ajaloolise tõe tunnistamise päev

Esmapilgul ei hakka silma head põhjust, miks mitte tähistada MRP salaprotokollide õigustühiseks kuulutamise aastapäeva Eestis samaväärselt näiteks 2. veebruari või 16. novembriga. Pisut järele mõeldes aga on see siiski olemas. Nimelt oli NSVL rahvasaadikute kongressi tollane otsus sedavõrd kaalukas, et see tähtpäev peaks olema rahvusvaheline. Mis tähendab, et Arnold Rüütli, Jüri Krafti ja Ivar Raigi hiljutine algatus väärib põhimõtteliselt poolehoidu, kuid on liiga tagasihoidlik.

Pole vist liigne meelde tuletada, et see NSVL rahvasaadikute kongressi otsus 24. detsembrist 1989 ei puudutanud ainult eestlasi, vaid kõiki neid rahvaid, kelle saatust oli ka MRP mõjutanud – rumeenlastest soomlasteni. Otsuse rahvusvaheline kaalukus peaks olema väljaspool kahtlust.

Siiski märgivad ka algatuse autorid, et Moskva MRP-otsuse aastapäev peaks andma 24. detsembrile uue sisu mitte ainult Eesti, vaid kõigi Baltimaade ning Euroopa riikide tähtpäevakalendris ning tõstavad esile ajaloomälu hoidmise argumendi. Tõepoolest – rahvusvahelisena tuletab see tähtpäev maailma üldsusele tollast otsust iga-aastaselt meelde. Võib vaid aimata, mis tunded valdaksid taolise tähtpäeva sündides Venemaa agaraid ajaloo ümberkirjutajaid. Tahaks kohe näha, mida nad siis ette võtavad. Igatahes võib neile kaasa tunda valetamise raske töö veelgi raskemaks muutumise tõttu. Kuidas sa eitad salaprotokollide olemasolu, kui maailma üldsus mäletab selgelt, et need tunnistas õigustühiseks ja sõlmimise hetkest kehtetuks NSV Liit, kelle õigusjärglase rolli on Venemaa enda kanda võtnud!

Usutavasti leiavad ka muud tähtpäevaga seotud asjaolud maailmas rohkem meenutamist. Sealhulgas Eestist valitud saadikute (mõistagi mitte “internatside”) veduriroll kogu protsessis – see, et nad suutsid NSV Liidu taolise superriigi juhtkonda ja kogu kongressi veenda MRP õigusliku analüüsi komisjoni vajalikkuses ning lõpuks MRP salaprotokollide tunnistamise möödapääsmatuses. Nende nimed väärivad nähtavat kohta maailma ajaloomälus. Lisandub muidugi võimalus tunnustada tollaseid Vene demokraate, kes andsid oma panuse “20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi” tekkesse ning MRP-komisjoni igati toetasid.

Aga mis võiks olla maimukese nimi? Rahvusvaheline ajaloolise tõe tunnistamise päev – sest mida muud kui ajaloolise tõe tunnistamist see rahvasaadikute kongressi otsus endast kujutas.

Võib muidugi küsida, et kuna MRP-otsus tehti 24. detsembril, siis kas see tähtpäev ja jõululaupäev ei hakka üksteist segama? Ei julge välistada. Samas, nagu ka algatuse autorid märgivad, tunnistati Moskvas esmakordselt MRP salaprotokollide olemasolu päev varem, 23. detsembril. Ilmselt peetakse silmas nn MRP-komisjoni esimehe Aleksander Jakovlevi kõnet rahvasaadikute kongressil ning esimest katset otsust läbi suruda. Nii et siin on võimalik valida “mittevale” ja samas mugavama kuupäeva ning selle päris õige, kuid mõneti ebamugavama kuupäeva vahel.

ÜRO peaassamblee resolutsiooniks saamiseni võib muidugi kümmekond aastat kuluda. Seda arvestades on mõttel riiklikust tähtpäevast ikkagi jumet. Veel parem oleks muidugi alustada kohe rahvusvaheliselt, näiteks Baltimaade, Poola ja Soome kokkuleppest selle tähtpäeva ühise märkimise kohta.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga