heaolu

8 posts

Miks kodakondsuse kinkimine oleks mõeldamatu

Äärmisel juhul oleksin valmis kaaluma näiteks niisugust kodakondsuse “nullvarianti”, kus Eesti pass antaks eeltingimusteta neile ilma kriminaalkaristuseta soovijatele, kes on pärast 20. augustit 1991 Eestis sündinud või pärast seda kuupäeva siia elama asunud ning elanud siin vähemalt 25 aastat või jõudnud pensioniikka, olles siin töötanud vähemalt mingi aja (10 aastat? […]

Pagulaspaanika – võtta valuvaigisteid või ravida põhjust?

Toimetatud versioon ilmus Õhtulehes 28. juulil 2015 Kujutlegem olukorda, kus avastame ühtäkki, et pagulaspaanika on sattunud hoopis uude voolusängi. Sellisesse, kus peatähelepanu ei pöörata enam pagulastele ja neisse suhtumisele, vaid paanika algpõhjustele ja nende kõrvaldamise võimalustele. Asja tuumale – väljasuremishirmule ja riivatud õiglustundele juhtisid juuli algul “Postimehe” artiklis tähelepanu Ilmar […]

Pagulaspaanika tõi kandikul õigustuse kodanikupalga nõudmiseks

Seoses pagulaspoleemika ja -paanikaga on nõmeduse tipp vist juba saavutatud. Sattusin hiljaaegu Facebookis peale rõõmuhõisetele selle üle, et üks Zimbabwest pärit folkansambel ei pääsenud Tallinna festivalile Orient, kuna neid ei lastud Türgis lennukile. Kaja Kallas aga püüdis meile selgeks teha, et Aafrika ja Lähis-Ida pagulased on meie riigile ja majandusele lausa […]

Rakendasin eurovalimised laulupeovankri ette

See on siis nüüd ka tehtud. Lisaks postitustele Facebookis saatsin ka e-mailitsi koorirahvale kirja, milles soovitasin minna eurovalimistel valima ja valida just nimelt Emil Rutiku, kandidaat number 171. Loomulikult koos selgitusega, mis kasu oleks sellest laulupeotraditsioonile. Ja saatsin lausa kaks korda, sest esimesel korral jäi pealkirja kirjaviga. Ning igaks juhuks […]

Vastuhakust ühiskonna vananemisele

Tahaksin küsida teilt kõigilt, kes te aeg-ajalt tõdete, et Eesti elanikkond vananeb ja “vaadake, mujal Euroopas ju ka” – miks te jutlustate pensioniea tõstmist ja muid meetmeid selle tendentsiga kohanemiseks ega julge alistumismõtete asemel pakkuda ideid vastuhakuks meie oma jõududega?

Ühtne palgajuhend avalikule sektorile ja miinimumpalk kui inflatsioonipidur – idee seisuga 2012

Alles see oli, kui eesti rahvas pani pead kokku mõttetalgutel ning ühes grupis oli kõneks võimalik palgareform avalikus sektoris. See hõlmaks mitte ainult riigi ja KOV asutusi, vaid ka avalik-õiguslikke institutsioone ning riigi ja/või KOV osalusega äriühinguid ja sihtasutusi. Nüüdne protestilaine annab enam kui küllaga põhjust selle teema juurde tagasi […]

Minu küsimused: see, mida loodan ise käsitleda mõttetalgutel

1. Valitsemiskultuur – Kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris ja üldse Eestis õiglaseks? Põhipostulaadid Avalikul sektoril peab olema ühtne palgasüsteem ja -skaala astmed 0-36 (0-astme nimi on aluspalk) iga aste erineb eelmisest 12-nes juur kahest korda kõrgeim aste = 8 aluspalka (president) kõrgharidusega spetsialisti ning sotsiaaltöötaja, pedagoogi, politseiniku, päästja ja sõjaväelase […]

Alampalk: leppida kokku numbris või ostujõus?

Nii tore oli lugeda ilusaid numbreid, mida valimiste käigus rahvale rahaks pakuti. 8000, 25000… Nojah, pakuti ka õnne ilma rahata ehk seda, mida lubas kunagi keegi Nikita Sergei poeg… Aga kõikvõimalikest numbritest rääkides unustati rääkida ostujõust. Mis on 8000 või 25000 krooni nelja aasta pärast? Sellise näilisusega manipuleerimise vastu peaks […]