Daily Archives: Laupäev, 23. august 2008

Selline oli meie esimene pilguheit Bordeaux’le. Need pildid on tehtud küll järgmisel hommikul. Saabusime sinna ju pimedas. Aga üllatunud olime küll. Eriti muidugi selle üle, et meie hotelli sildi kõrval käis kõva lammutamine! Õnneks ei olnud see siiski hotelli kõrvalmaja – pildil nähtav kangialune viis lihtsalt hotelli parklasse.

Parajasti oli La Rochelle’is festivali “Francofolie” avapäev. Pikka Hermanni meenutava torni juures väljakul oli tasuta lava, torni taga oleval platsil aga tasuline lava, kus toimus ka festivali avakontsert. “Francofolie” sõnas on küll “hullus”, kuid see ei tähenda siiski, et La Rochelle oleks prantslaste crazy city. See on puhtalt laulufestival, kus […]

Selline tore silt lõbustas möödakäijaid ühe panga uksel. Raha vahetada ei saa, sest raha lihtsalt ei ole. Kõik. Pangaröövlid, tere tulemast ajaloo prügikasti 🙂

Muidu kena jaam, aga perroonil istudes võis end kindlalt tunda vaid tellingute all, sest üleval oli palju linde ning nende juurest ikka aeg-ajalt tilkus midagi… Jaamahoonet, nagu näha, ei peeta ilmaaegu arhitektuuripärliks. Aga tal on üks sarnane puudus paljude teistega – pakihoidu pole! Põhjust võib igaüks aimata – puuduvad vajalikud […]

Viimane pilguheit Lannioni klaasseintega jaamale – ja läks lahti teekond Lannion-Guingamp, Guingamp-Rennes, Rennes-Nantes ja Nantes- La Rochelle. Rennes’i raudteejaamas otsustasime lõunat süüa. Roastbeef oli selline, nagu ta olema peab, aga mingil põhjusel olid ka kartulid kõrval poolküpsed. Nantes-La Rochelle’i rongis istusime kabiinis, mille taolisi oleme tavaliselt näinud filmist. Tee peal […]

Oli pudelis, nüüd aga on taldrikus – kalasupp nimelt. Panni peal aga ootavad oma järge nisukruubid tomati ja basiilikuga. Selgituseks olgu veel öeldud, et meie ööbimiskoht oli appartement ilmselt üsna uuest ketist nimega Appart’City.

Tagasiteel Ploumanach’ist Lannioni nägime “ufot” – tegelikult on see France Telecom’i muuseum… Tundub, et siit võib välja lugeda mingit regionaalpoliitika põhimõtet: mitmed võimalikud turismiobjektid tekitatakse sihilikult väljapoole metropole, kasvõi keset metsa.

Pole fotoalbumeid roosa graniidi rannikust, kust puuduks see majakas. Siinkohal sai ka otsa meie rännak mööda rannikut ja tema matkarada. See oli hästi hooldatud, kusjuures siin-seal võis lugeda palvet, et hea turist ei kalduks rajast kõrvale ega tallaks siinsel taimekooslusel… Selle ajaga, kui me matkarada läbisime, jõudis veetase väga madalale […]

Lained, vihm ja tuuled on vorminud graniidist huvitavaid skulptuure. Mõne lausa lõustaga, mõne jälle sellise, nagu oleks teinud Jüri Arrak. Muidugi pakuvad nad ronimislusti. Sai kah pisut turnitud…

Üsna tavaline suvituslinn. Autodele on rahvarohked kohad nagu näiteks supelranna piirkond tehtud liikumine üsna ebamugavaks. Palmid ei tähenda tingimata lõunamaad; neid kasvab ka näiteks Londonis, rääkimata siis juba Bretagne’ist.

Teekond roosa graniidi rannikule pakkus maalilisi merevaateid ja ka üsna supeldavat merevett. Õhutemperatuur oli 17 ja vesi 18, aga kumbki tundus soojem kui sama temperatuur Eestis – põhjuseks nähtavasti ägedam päike ja soolasem ning liikuvam vesi.

Roosa graniidi rannikuga tutvumiseks tuli minna Perros-Guireci väikelinna. Roosat graniiti oli näha juba päris südalinnas – sellest olid tehtud mitmed kaldarajatised. Paadisadamate lähikonnas aga said lapsed tiigil mängukaatriga ringi sõita.

Järgmisel hommikul ei tundnud me “depressiivset väikelinna” enam ära. Kõikjal, kus võimalik, olid pargitud autod. Tänavad olid rahvast täis.Lähemal uurimisel selgus, et kuna oli neljapäev, siis toimus linnas laat. Lihamajas nägime, et vähemalt Bretagne’is on inimeste menüüs olulisel kohal hobuseliha – nii ehedal kujul kui ka vorstiks tehtult. Tõele au […]

Tõepoolest, õhtune jalutuskäik Lannionis tõi mõttesse laulu depressiivsetest Eesti väikelinnadest. Vilkam tegevus käis ainult pargis, kus perekonnad veetsid lõbusasti aega sportlike mängudega.

Meid võttis vastu “depressiivne Bretagne’i väikelinn”. Ülemisel pildil on näha jaamahoone lähiümbrus, alumisel pildil aga on vasakul meie hotell. Selle vastas asuva kõrtsi väliterrassil andis keegi kellelegi lõuga…