PEEGELDAJA
Olen uhke, et mul pole häbi öelda
Olen uhke, et mul pole häbi öelda

Mõttekoja mõtted avaliku sektori palgandusest said avalikumaks

Jaanus Nurmoja
krooniline kaasamõtleja
Avaliku sektori palgad vajavad reformiDELFI

Nüüd võib öelda, et vähemalt üks küsimus, mis mõttetalgutel püstitati Lääne-Virumaal, jõudis sel nädalal ka kogu Eesti avalikkuse ette. Täpsemalt küll see osa, mis maavalitsuse mõttekojas otsustati asjatundjatele edasiarendamiseks esitada.

Jutt käib avaliku sektori ühtse palgasüsteemi ideest ehk küsimusest, kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris õiglasemaks. Siinkirjutaja tutvustas Delfi portaali arvamusosas lähemalt oma ideed ühtsest palgaskaalast kõigile maksumaksjapalgalistele. Lugu ei pääsenud küll kotermannist toimetamisel, kuid ideed enda sisu see ei mõjutanud. Täpsustagem siiski talguliste otsust.

Vestlusring oli veendunud ühtse, lihtsa ja läbipaistva palgasüsteemi vajaduses. Palgaskaala idee enda kohta mingit ühest poolt-vastu seisukohta ei võetud, kuid seda hinnati kui juba ära tehtud konkreetset asja – esialgset, mitte veel lõplikku mudelit, mis ei pruugi olla parim võimalik ning mille kallal tasub asjatundjail edasi töötada.

Mis loomulikult ei tähenda, et selle mudeli arutamine ja edasiarendamine peaks toimuma kusagil spetsialistide kitsas ringis, avalikkuse eest varjus, hermeetiliselt suletud uste taga ja hästi sosinal, nagu mõned ilmselt tahaksid. Sellist eesmärki mõttetalgutel vist polnud? Ideede toomist meediaväljaannete lugejateni tuleb seetõttu igati tervitada. Igaüks ju mõttetalgute veebi ei jõua.

Minister = 7 kärulükkajat ehk ideest endast

Palgasüsteemi esialgse mudeli koostajana leian, et ühtse skaala kasutuselevõtt pakutud kujul muudaks palgavahekorrad senisest õiglasemaks, kuna arvestab vähemalt osaliselt Lääne-Euroopas olevaid palgaproportsioone, olgu nende tekkemehhanism olnud kui tahes vaba või administratiivne.

Teame näiteks, et Europarlamendi liikme palk Strasbourgis on Eesti rahas 117 349 krooni kuus. Tundub justkui palju, aga see on 5,68 Prantsusmaa alampalka (7500 EUR vs 1321,02 EUR). Kätte peaks europarlamendi liikmele jääma sellest ca 61%, sest tulumaks ja üksikisiku osa sotsiaalmaksust (22%, tulumaksuvaba) lähevad maha. Kuna aga tulumaks on progresseeruv astmeline (eri tasanditel 5,5%, 14%, 30% ja 40%), siis on vastavate netopalkade vahe väiksemgi!

Hüva, räägime ainult brutopalgast, las maksuteema jääb teistele. Kui nimetame alampalgalist “kärulükkajaks”, siis järelikult Europarlamendi liige = 5,68 kärulükkajat. See on Prantsusmaal.

Aga Eestis? Riigikogu liige = 12,1 kärulükkajat. Kas tõesti kaks korda rohkem tööd?

Samas vaimus võiks linnapeade kohta küsida. Pariisi linnapea = 6,43 kärulükkajat, Tallinna linnapea = 11,82 kärulükkajat, Rakvere linnapea = 9,43 kärulükkajat.

Kas see tähendab, et

1) meil on suured juhid üle makstud?
2) meil on kärulükkaja alatasustatud?
3) Lääne-Euroopa kärulükkaja elab liiga hästi?
4) Euroopa Parlamendi liikme palk on liiga väike?
5) meie palgaproportsioonid on kaugel euroopalikkusest?
6) meil on kõik hästi, ülejäänud Euroopa Liit aga on loll ega oska elada?

Arutamiseks pakutud skaala on veebis esitatud kahe tabelina, millest üks lähtub väitest 1 ja teine väitest 2. Proportsioonid on mõlemal samad ning lähtuvad väitest 5. Esimesel (nn “populaarsel" versioonil) võrdub aluspalk meie tänase alampalgaga, teine aga näitab, millised oleksid summad siis, kui aluspalk oleks Belgia alampalgale vastava ostujõuga meie hinnataseme juures (sel aastal 14 602 krooni). Vaata http://www.nurmoja.pri.ee/ideed/palgamote_minueesti.xls 

Palgaskaala koosneks 37 astmest (0-36), millest 0-aste ehk aluspalk oleks riigi- või omavalitsuspalgalise lihttöölise miinimum, 36. aste aga riigijuhi ehk presidendi ja peaministri maksimum. Riigijuhi maksimum oleks 8 aluspalka. Kui aluspalgaks oleks tänane ametlik alampalk 4350 krooni, siis oleks riigijuhi maksimum 34 800 krooni. Ministri maksimum oleks ca 7,1 aluspalka, samas grupis (5,3-7,1) on ka riigikogulane. Loosungikeelne ettepanek võiks kõlada umbes nii, et “Minister = kuni 7 kärulükkajat!"

Hooldamist väärtustav “musikaalne” palgaastmestik

Skaala järgi kehtiksid tavalistele töötajatele ainult miinimumid ilma maksimumpiirita, juhtidele aga vastupidi – maksimumpiirid ilma miinimumita. Äärmisel vajadusel, kui turusurve väga tugev on, võimaldaks see mõistlikkuse piires tasustada väga häid reatöötajaid kõrgemalt kui nende ülemusi. Ülemuste palka aga saaks äärmisel vajadusel reatöötajatest allapoole kärpida.

Kõrgharidusega töötajate miinimum oleks ca 2,99 aluspalka. Samasugune miinimum oleks aga kõigil meditsiini, pääste, õiguskaitse, riigikaitse, sotsiaalhoolduse, hariduse ja teadusega seotud elukutsete esindajatel. Näiteks lasteaiakasvataja või avahooldaja oleks väärtustatud samamoodi nagu mõne asutuse kõrgharitud karjääritibi. Või veel üks põhimõte, mis jõudis netikommentaatorites ka elevust tekitada – riigijuhi maksimum on akadeemiku miinimum.

Lühidalt öeldes oleksid elukvaliteedi ja julgeolekuga seotud elukutsed ülejäänutest “kraadi võrra kõrgemalt” väärtustatud.

Iga aste erineks eelmisest või järgmisest 12-nes juur 2-st (1,059463094) korda, mille tõttu on iga 12 astme järel palgakoefitsent täpselt 2, 4 või 8. Lihtsuses ja meeldejäävuses peitub ka läbipaistvus.

Naljaga pooleks ja paremaks meeldejäämiseks lisagem, et palgaskaala autorit on ilmselgelt mõjutanud sinasõprus muusikaga. Sisuliselt on jäljendatud kromaatilist heliredelit – muusikas erinevad pooltoonide sagedused täpselt samamoodi nagu need palgaastmedki, oktaavi vahe aga on kahekordne sageduse vahe (näiteks kui standardne “helihargi-la”, milleni kõik naishääled ulatuvad, on 440 Hz, siis oktaav allpool on la-noodi sagedus 220 Hz, kõrgemal aga 880 Hz). Kõlagu nii “ebateaduslikult” kui tahes, kuid tõenäoliselt ei ole sugugi halb mõte kanda looduses esinevat korrapära ja harmooniat ka rahamaailma.

Muidugi vääriks seotud teemadest omaette arutelu alampalk – näiteks selle võimalused omandada arenenud Euroopale kohane ostujõud, selle ostujõu saavutamise võimalikud meetodid ja ajakava. Miks ka mitte “alampalgareformi” võimalikkus üheaegselt eurole üleminekuga… Lisandub muidugi veel miljon kõikvõimalikku “miksi”, mida üks loll lapsesuu jõuab julguse korral niikuinii rohkem küsida kui kümme tarka olemasolu korral vastata.

Õigupoolest on alampalga küsimust nii osalusveebis www.osale.ee kui ka Minu Eesti portaalis puudutatud. Pall peaks nüüd olema eeskätt ametiühingute ja tööandjate käes. Kui nad seda igapäevatulekahjude kustutamisega just ära pole kaotanud.

Kindlasti on kasulik teada ka järgnevate linkide all olevat

Hinnatasemete võrdlused, kus EL27=100 (Eurostat): http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=…n=0&language=en&pcode=tsier010
Miinimumpalgad
Eesti Statistikaamet : http://www.stat.ee/29949
Rahvusvaheline Tööandjate Föderatsioon (värskemad andmed): http://www.fedee.com/minwage.html