PEEGELDAJA
Olen uhke, et mul pole häbi öelda
Olen uhke, et mul pole häbi öelda

DEHEMRUUS

Täna kunn on onkel SEVLI,
enne oli taat LETÜÜR.
Meie nendega ei kelgi  –
istkem kodus, ees lektüür.

Aga mister IREM TRANNEL
oli üleilmne, tead.
Valjult kaikus külakannel,
kuulasid globaalsed sead.

Enne veel kui tõusis urak,
pähe lajatas ta käpp,
oli vaikus – rabas murak,
pihus stip ja pukis STÄP.

Keegi stirf, kel nimeks FLODA
vahepeal kah laiutas.
FISSOJdžov jikilev hooga
jälle vange paigutas.

Nüüd on teised elukäänud.
Taani linnas RAASIVAS
takerduma vist on jäänud,
inimmmeri aasimas.

SALLAK MIIS teeb kaugel transat,
pausi pidamas RAAL TRAM,
kirdes IHÄV on.

Kuid mansat
keegi kogub. Nimi? ramm?

Selgub, kui ta välja murrab.
Jah – nii ongi, PISNA SURDNA!

Avaldatud ka ajakirjas Pilkaja
septembris 2012