See pilt on tehtud enne esimest äpardust.
Seejärel toimus fotoka üleandmine käest kätte. Fotokas oli sisse lülitatud ja objektiiv vahtis korpusest välja. Koht oli rahvarohke. Juhusliku möödakõndija juhuslik tõuge polnud miski ime.
Kaamera lendas mu käest mööda ja hiiglama hooga vastu tänavasillutist, objektiiv ees.
Pilt, mis avanes pärast selle üleskorjamist, tekitas soovi kaamera üldse täie jõuga vastu sillutist virutada. Objektiiv oli viltu!
Loomulikult ei liikunud ta sinna ega tänna. Välja vist ei saanud ka lülitada, sai vaid ümber lülitada pildivaatamise režiimile. Aga mida sa vaatad kaks nädalat kahel esimesel reisipäeval tehtud pilte. Neetud lugu, kohe reisi alguses…
Kaotada polnud enam midagi, võita aga terve maailm. Vaatasin veel seda objektiivi ning korraga tekkis mõte proovida… Vajutasin pöidlaotsaga viltuläinud objektiivi kõrgemale kohale.
Krõps! Objektiiv oli otse! Lülitasin kaamera välja, objektiiv tõmbus korpusesse nagu ennegi. Lülitasin sisse, objektiiv liikus välja. Pildistasin.
Pilt olemas! Teravus tundub ka ühtlane olevat, järelikult jäi objektiiv (enam-vähem) otse. Kõige tähtsam, et töötab. Uhh…