Minu kolmteist

Nagu ikka, püüan seegi kord päästa mälestusi tuhmumast. Jagan “aastaauhindu” juhtumitele ja tegudele, mis kuidagi minu enda elust läbi käisid või lihtsalt muljet avaldasid. Samas toimub see kõik mälu järgi. Mis on meeles, see on meeles.

Aasta märksõna – osalusdemokraatia. Kevadel Rahvakogu protsess, sügisel hüpe Euroopa kodanikualgatuse vankrisse. Algul tohutu ideehulgaga Eesti asi, seejärel üksainus idee rahvusvahelise kodanikualgatusena.

Aasta tegu – tahaks öelda "eestlaste toetusavaldused tingimusteta põhisissetuleku kodanikualgatusele". Hetkeseisuga on Eesti toetusavalduste protsent riigi elanikkonnast Euroopa Liidus 3. kohal (eespool on Sloveenia ja Horvaatia, tagapool järgnevad Belgia ja Ungari, vaata tabelit), ehkki veel novembri keskel vedeleti üsna põhjas. Esialgu tundub, et eestlased on selleski küsimuses Euroopa ühed uuendusmeelsemad ning et meie eestikeelne turundus oli edukas. See on aga üksnes internetis antud toetusavalduste põhjal. Ja tibusid loetakse alles pärast 14. jaanuari.

Aasta üllatus – kandideerisin kohalikel valimistel. Ainus mitteüllatus oli see, et kandideerisin valimisliidus.

Aasta külaline – saabus kosmosest ja lõi Tšeljabinski hetkeks pimestavalt valgeks, seejärel kärgatas ühe müüri pikali ning paljud aknaklaasid katki. Päeva lauseks sai "Nihuja sebe!"

Aasta diskussioon – Jumala nimetamine hümnitekstis tundus äkitselt ühele võitlevale ateistile vaata et inimsusevastase kuriteona. Appi.

Aasta kogemus – kümmekond loteriiga võidetud päeva Seišellidel näitas, et kui silma limaskesta vaevab krooniline põletik, siis aitab (vähemalt mõneks kuukski) seniidis päike ja soolane ookean. Päikeseprillid tuleb loomulikult koju jätta.

Aasta saavutus – 5. koht ja eriauhind orkestratsiooni eest armastuslaulude võistlusel " Armastuse valgus". Teistkordne auhind heliloomingu eest. Esimene oli diplom 1990. aastal Naissoo-nimelisel konkursil, kui olin 23- aastaseks saamas. Järgmist tuli oodata 23 aastat. Kas peaksime rääkima 23-aastasest tsüklist?

Aasta väljavingerdamine. Käsitlen kaht juhtumit ühena, sest mõlemal korral tuli appi raadiotöö kogemus.
“Armastuse valguse” lõppkontserdi ajal olin Seišellidel, mind asendas varem salvestatud audiopöördumine ning “esindas” Ahti Bachblum (kes oli ka võistlustöö esitaja).
Solare hilinenud "jõulupeol" pidin andma järgmisele lauljale üle ühe rändauhinna, kuid olin hoopis meeskooriga Saaremaa laulupäeval. Mind asendas temaatiline "raadiosaade" cd-plaadilt. Koorirahval oli lõbu laialt. Lisaks tänan Aare Reikterit, kes oli samal päeval toimunud kontserdil minu “keha” kvartetis HaLe MaJa, millest sai siis ajutiselt HaLe MaAa.

Aasta nali. Saaremaa laulupäeval selgus, et peo infovoldiku järgi oli minust üleöö saanud EMSL Tallinna meeskoori teine dirigent. Varem kohale jõudnud Jüri Rent sai mõnda aega mõelda, et kes kurat see “uus kolleeg” veel on. Originaalandmete kaotsimineku tõttu aga ei osatudki mind õige kooriga seostada enne, kui ise kohale jõudsin.

Aasta seiklus. Läksin Tartusse tänavuse üldlaulupeo esimesele eelüritusele. Enda arvates ühepäevasele ja seega üheks päevaks… Saadud kultuurielamuste eest tänan eelkõige Elo Üleoja ja Ott Sandrakut. Kumbki teab hästi, miks.

Aasta kontserdiidee – Pärt Ööbergi uuskontsert (siiski Uusbergi öökontsert) Vigala seminarlaagris osalenud koorijuhtidele. Esinesid EKNS ja Mari Pokinen. Kahjuks ei saanud ellu viia helilooja ideed, et publik võiks seda kuulata pikutades. Ju siis polnud kontserdipaigas nii palju matte. Igatahes tundsin end mõnusalt ka põrandal seina ääres istudes.

Aasta muusikaüritus – Estonia Seltsi Segakoor 20. Hästi läbimõeldud kavaga kontsert ja särtsakas pidu. Tundus, nagu oleks olnud ükskõik, mis aasta ja meie kõik ükskõik, kui vanad.

Aasta piinaja – parem õlg. Piisas ühest hooajast koorijuhina… Nüüd on olukord parem, aga suvi läks enam-vähem selle nahka.

Aasta avastus – sookail ja rosmariin kui välispidised valuvaigistid. Jutt puudutab muidugi jälle mu õlga.

Aasta "see karikas läks õnneks mööda" & aasta päästjad. Trobikond vanu laulumehi otsustas mitte enam kaasa lüüa laulupeoprotsessis ja meeskoorist lahkuda. Kesk nõutuse kõrgpunkti tulid aga ühtäkki Siim, Henrik ja Vimbu. Koor hakkas jälle koori moodi kõlama. Laialiminekumõtted jäid sinnapaika. Aavo ja Jaanus teatasid ka soovist meeskooriga liituda. Meest sõnast…

Aasta muusik – Koit Andrea Bocelli Toome, kes siis veel! Kui teda pärast sellist sooritust ei taba revolutsiooniline pööre muusikukarjääris, siis ei saa ma aru, kus on produtsentide kõrvad ja ajud.

Aasta otsus sündis 2013. aasta viimasel päeval ning läks maksma ligi 50 eurot. E-sigaret…

__________________________________________________________________________________________________________________________

* – Põhisissetuleku algatuse toetusavaldused seisuga 01/01/2014  vaata värskemaid tulemusi

<></>
  Kood Riik Täna Kokku Kvoot % kvoodist Eesmärk % eesmärgist Veeb Paber Elanikke % elanikkonnast
1 SI Sloveenia +15 7818 6000 130,3% 10444 74,9% 7818 0 2062000 0,380%
2 HR Horvaatia +4 11810 9000 131,2% 15666 75,4% 11810 0 4258000 0,280%
3 EE Eesti +64 1956 4500 43,5% 7833 25,0% 1956 0 1283000 0,150%
4 BE Belgia +67 13045 16500 79,1% 28721 45,4% 13043 2 11162000 0,120%
5 HU Ungari +114 10274 16500 62,3% 28721 35,8% 10273 1 9894000 0,100%
6 LU Luksemburg +2 561 4500 12,5% 7833 7,2% 560 1 542000 0,100%

Kvoot = igale riigile määratud miinimumarv toetusavaldusi. Kui neid on kokku miljon, siis peab vähemalt seitsmes riigis olema vähemalt kvoodi jagu toetusavaldusi. Ei piisa näiteks miljonist Saksamaal kogutud toetusavaldusest – lisaks peab olema veel kuus riiki, kus kvoot täidetud.
Eesmärk = kui palju oleks proportsionaalselt kvootidega vaja toetusallkirju, et neid oleks kokku miljon. Lihtsalt infoks, ei oma siduvat tähendust.

Kes kasutab värskema tulemuse linki – tabeli sorteerimine käib sel vaikimisi kvoodi täitmise protsendi järgi. Sorteerimaks elanikkonna protsendi järgi tuleb klikata vastava veeru päisele.