Ingridit pole veel siin
meretuul sakutab mändi
geeniused keedavad paremat brändi
Ingridit pole veel siin
ekraanil on pilk ninas nohin
lennukipaaril nii leebe on kohin
Ingridit pole veel siin
heliloom nikerdab noote
kusagilt kaigub kõhedaid kvoote
Ingridit pole veel siin
tolmust tühjeneb tuba
vaesus peab kaduma – selles on uba
Ingridit pole veel siin
öös sünnib mõnusat moosi
emmemmess üldsegi ei lähe loosi
Ingridit pole veel siin
ilm võtab sügise ilme
punane kuu on pagenud pilve
Ingrid tuleb ootamatult
ootamatult kui talv – ma tean
tean millal umbes
kuid millal – ei tea
ja kui see Ingrid on ühtäkki siin
päikesekiireks verevas voodis
põrand on puhas
maailm on loodis
miski ei ole kui varem
minagi uus vist
ja enesest parem
Rakvere, september 2015