PEEGELDAJA
Olen uhke, et mul pole häbi öelda
Olen uhke, et mul pole häbi öelda

Ükski idee ei võrdu toetajaga

Kas sa näe, kodanikupalga idee vastu ilmutas huvi Tema isiklikult! Väga tore ju. Esiteks aitab küll sellest astmelise tulumaksu ja muude teisejärguliste teemade trummi tuimast tagumisest. Teiseks tundus juba imelik, et üheski muus erakonnas peale roheliste ei ole vaevutud seda ideed isegi avalikult arutama. Ja nüüd siis teatabki Tema otsekui muuseas intervjuu sees, et uurib kodanikupalga rakendamise võimalusi. Julge avaldus, arvestades seda, et idee rakendamisega võib kaasneda mõndagi ebapopulaarset ja enamus vist ei julge seda nimetust suhu võttagi.

Kui on tegemist siira huviga, siis tere tulemast klubisse!

“Aga mis siis, kui…?” on vandenõuteoreetik kusagil hingesopis rahutuks muutunud. 

Esiteks – Tema paljastas oma huvi kodanikupalga vastu just ajal, mil tal endal on poliitiliselt keerukas seis. Võimalik, et ta jääb erakonna esimehe kohast ilma. Võib-olla lähevad Tema ja erakonna teed üldse lahku. Võib-olla see ja võib-olla teine.

Teiseks – huvi kodanikupalga idee ja selle rakendamise võimaluste vastu ei tähenda, et Tema oleks valmis seda ideed toetama.

Vaat-vaat, ja nii need tondid seinale ilmuvadki. Millised nad siis võiksid olla, nii lähtudes stereotüüpsetest ettekujutustest Tema kohta kui ka stereotüüpe hüljates?

1. Võimusõltlane otsib uusi jahimaid. Isegi kui Temal on tõesti huvi teada saada, kas ja kuidas kodanikupalga idee teostub, on tal teinegi lootus. Nimelt kui ta kaotab oma positsiooni erakonnas, siis ehk õnnestub tõusta liidriks kodanikupalga liikumises. Ja kuna ühtki formaalset selle teema liikumist ei ole, siis kuulutadagi välja midagi Rahvarinne 2.0 taolist. Sest Tema lihtsalt peab juhtima! Ja initsiatiiv tuleb haarata enne, kui teised erakonnad üles ärkavad.

2. Uus kompvek valijaskonna säilitamiseks (+ vaata punkti 1). Olles hästi kursis kodanikupalga aktivistide seisukohtadega ja ideed põhimõtteliselt toetades loodab Tema endale asja selgeks teha ning pakkuda oma “alandatud ja solvatud” valijaskonnale niisugust mudelit, mille puhul ei ole esmajärguline eestlaste kui rahvuse kunagise osakaalu taastamine, vaid kogu venekeelse elanikkonna juurdepääs kodanikupalga süsteemile.

3. Juudasuudlus. Rääkides huvist kodanikupalga idee vastu jääb loomulikult saladuseks, et ta on idee põhimõtteline vastane. Ei tea muidugi, kas on, kuid poleks ime. Kellele siis valimiste eel talvekartuleid ja küttepuid pakkuda, kui vaeseid enam ei ole? Sidudes oma probleemide puntras isiku kodanikupalga ideega loodab Tema hoopis ideele vähemalt eestlaste silmis vee peale tõmmata, jättes mulje, et tema ongi idee taga ning tegemist on järelikult mingi trikiga Eesti mahamüümiseks Kremlile.

4. Kombinatsioon 1+2+3. Hakates kodanikupalga ideed propageerima, saab ta oma seniste valijate hulgast ideele toetajaid, sest “kui juba Tema ütleb, et on hea asi, siis järelikult on”. Tema poliitilised vastased distantseeruvad kodanikupalga ideest ja loobuvad selle kujundamisest oma näo järgi, sest see on ju Tema projekt ja me ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes. Kodanikupalga aktivistid peavad neelama alla tõdemuse, et Eestis on toetust saamas vaid sellised kodanikupalga mudelid, mis sobivad just Temale ja tema valijatele. Ülejäänutele tundub, et kodanikupalk ongi oma olemuselt just niisugune, nagu Tema valijaid rõõmustaks. Keegi pole ju alternatiive pakkunud.

5. Rabamine ootamatusega (+ punkt 1). Senise positsiooni kaotamine on Temale suurepärane võimalus muuta poliitilist kurssi ning kodanikupalga idee on abivahendina suurepärane. Võib-olla heita kõrvale mõnigi mask. Eelkõige aga rabada rahvast ootamatusega ning tuua niimoodi enda taha uusi toetajaid. Eriti ootamatu oleks Tema poolehoid kodanikupalgale kui meetmele eestlaste kunagise osakaalu taastamiseks elanikkonnas.

Aga tegelikult? Ükski idee ei võrdu tema ühegi toetajaga! Ja sa ei ole ise tingimata see, mille vastu huvi tunned.

Kodanikupalga ideed ja selle võimalikke rakendamismudeleid on teretulnud edasi arendama ja “oma näo järgi” vormima igaüks, ronigu kohale millisest poliitilise maastiku nurgast tahes. Teostatavusuuringut ja testi aga peaksid idee vastased ehk enamgi pooldama kui need, kes niikuinii idee poolt on.