Oodates uusi ja mõtestatud revolutsioone linnaruumis


Valimisliidu Rakvere Heaks ajalehte mittemahtunud artikkel, pilte on võrreldes originaaliga rohkem

Pärast enam kui kümneaastast vaikust on taas tulemas suuremat sorti linnaruumiliste muudatuste aeg. Need ei tohiks kedagi külmaks jätta ega jätagi. Aga kas me ei kipu neist rääkides liialt klammerduma üksikute objektide külge, nägemata suuremat pilti?

Pauluse_ja_riigigymna

Fragment Rakvere Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi arhitektuurivõistluse võidutööst

Hea näide on riigigümnaasium. Vaidlustes selle asukoha üle justnagu unustatakse asjaolu, et seoses Pauluse kiriku valmisehitamise ja muutmisega kontserdimajaks ootab uuenduskuur ees kogu Vabaduse platsi ja selle ümbruse liikluskorraldust. Seda ära ootamata ei ole võimalik ühtki uut hoonet platsi läänekülge („ringi peale”, nagu meil öeldakse) ehitada! See on minu meelest täiendav argument, miks eelistada ajaloolist gümnaasiumihoonet. Kui riigigümnaasium eeldab juurdeehitust (hoovi pool, kus mujal), siis see ei sõltu karvavõrdki Vabaduse platsil toimuvast.

keskvaljak_laululavaga2

Lavamaja näitlik eskiis. Kasutatud Tartu laululava ning fragmente ühest Tallinna ärihoonest

Rääkides keskväljakust. Elu ja melu sinna? Loomulikult! Aga kultuurihoone mullavalli kohale? Kui, siis „lavamaja” – ca 20×20 meetrit või enamgi katusealuse terrassiga, mis suudab lavaks ümber kehastuda. Kusjuures – miks mitte nii, et kõigepealt valmibki see lavaosa koos hädavajalike tagaruumidega ning ülejäänud hoone ehitataks hiljem sinna külge? Suurt statsionaarset lava vajab keskväljak igal juhul. Suure lava rent on kallis lõbu ja mõnelgi üritusel on selletõttu tulnud „tiibu kärpida”. Keskväljak väärib enamat kui pelgalt väikesed bändikesed. Ning kui ühe uue hoone saab panna teenima veel üht kasulikku eesmärki lisaks sellele, milleks ta mõeldud on, siis oleks patt jätta see võmalus kasutamata.

Teame, et Pikk tänav saab uue kuue ja ka platsike Parkali tänava otsas. Ehkki konkursi võitnud ideekavand seda ette ei näinud, tuleks kaev alles jätta ja korda teha. See säilitab mõnusa ajaloohõngu ja agulimeeleolu, mida turistilgi tore avastada. Ka kingsepatöökoda võiks jääda. Endisaegset elukeskust Pikast tänavast küll enam ei saa, kuid elu peaks ikka tagasi tulema. Koos võimalusega kokku saada ning võtta tassike või kannuke Kaevu juures. Loe ka seda seitsme aasta vanust artiklit.

Tegelikult vääriksid kõik Rakvere asumid selliseid „mikrokeskusi”, kuhu pole kodust jalgsi minekuks liialt pikk maa. Eks see ole oma olemuselt rohkem kogukondlik ettevõtmine. Ning muidugi tekib küsimus, mis motiveeriks kedagi millegi taolise mittekasumlikuga tegelema. Olles juhuslikult kodanikupalga eestkõneleja usun mõistagi eelkõige sellesse meetmesse, kuid selle kehtestamine on riigi pädevuses. Jääb vaid loota, et meil õnnestub seda Rakveres omaalgatuslikult katsetada.

Ajaleheartiklile lisaks

Hiljaaegu tegin veel ühe tähelepaneku. Kummagi pildipaari ülemisel või vasakul pildil on vaade Parkali tänava poolt linnuse suunas sellisena, nagu ta võiks olla. Alumisel / paremal on praegune olukord. Kumb rohkem meeldib?

Võiks olla, aga on 2: Kaitseliidu maja lähedalVõiks olla, aga on 3: Pikk 22 plats

Siinkohal aga eespool mainitud ajaleht


About Jaanus Nurmoja

Õppinud ajakirjanikuks. Muusikuks jäi õppimata, kuid teadmised ei jäänud olemata. Erialast tööd olen vihtunud Eesti Raadios, Tallinna Linnakantseleis, SA-s Eesti Loodus ja Rakvere Linnavalitsuses. Aktiivsem seos muusikaga on alati väljendunud mõnes kooris laulmisega. Esinenud on ka muusika loomise juhtumeid. 2012. aasta aga tõi mulle ootamatult Meeskoor Rakvere dirigendi rolli.