ID-kaardiga rahvastikuregistris – esimene samm ja tohutult küsimusi

Olin siiani Tallinna hingekirjas, mis seal pattu salata. Lubasin ammu, et teen ükskord ka rakverlaseks saamise protseduuri läbi. Niipea kui sai teatavaks, et nüüdsest on võimalik internetis edastada kodanikuportaali kaudu ka elukohateadet, otsustasin esimesel võimalusel proovida, mismoodi see asi siis reaalselt toimib.

Minu registripidajatest kolleegid peavad seda menetlema. Kuna teenus on uus, siis pole ka neil veel kogemusi.

Kõigepealt sisenesin http://www.eesti.ee/ portaali kaudu Rahvastikuregistri teenustesse. Kui elukohateadet esitada, siis saab seda teha ainult ID-kaardiga, sest teate esitamiseks on vaja anda digitaalallkiri. Internetipanga kaudu sisenedes on võimalik ainult oma andmetega tutvuda ning ehk ka täidetud väljadega avaldus salvestada, kuid digiallkirja anda ei saa. Meeldetuletuseks – see ei ole sinu isiku tuvastamise pin-kood, vaid teine numbrikombinatsioon.

Vana elukoha andmed on rahvastikuregistris olemas. Andmete sisestamist nõutakse ainult juhul, kui oled tulnud välismaalt. Samuti on võimalik teatada riigile oma uus sideaadress, kui oled oma päriselukohast pikemaks ajaks eemal või oled registris kirjas vaid omavalitsuse täpsusega. Kas ka siis, kui eelistad kirjavahetuseks riigiga mõnda muud aadressi, kuna ei pea enda trepikoja postkaste piisavalt turvaliseks?

Minul läks tarvis vaid uue elukoha aadressi teatavakstegemist. Postiindeksit ma ei mäletanud, kuid selle otsimissüsteem on olemas AS Eesti Post veebilehel. Siinkohal tekib küsimus, kas seda ei saaks kodanikuportaaliga ühendada või kas tõesti pole sellist asja olemas Sideametil?

Avalduste täitmine internetis on iseenesest lihtne, kuid rahvastikuregistri puhul ilmnes ka küsimusi, millele abileheküljed vastust ei andnud ning mille tekkimise eest miski ei hoiatanud.

Esiteks kui andsin teada ka oma sidevahendid, nagu e-postiaadressi ja mobiilinumbri (nende andmine on vabatahtlik), siis nõudis süsteem, et märgiksin vähemalt nende “kehtivusaja” alguse. Kehtivuse lõpp tuleb märkida juhul, kui see on teada. Märkisin siis kehtivuse alguseks oma tööletuleku Rakvere Linnavalitsusse. Paraku selgus, et andmete kehtivuse algus ei saa olla minevikus! Seega tähendab “kehtimine” rahvastikuregistri mõistes olemasolu registris. Sellele võiks süsteemi abiinfo muidugi tähelepanu juhtida. Või ka märkida kehtivuse alguseks vaikimisi sisestamise kuupäeva, kui kodanik hilisemat aega ei määra.

Järgmine küsimusterida on setud omaniku või tema esindaja andmete ning allkirja nõutavuse või mittenõutavusega.

Abiinfo ütleb, et juhul, kui te ise ei ole eluruumi omanik, siis on vajalik eluruumi omaniku nõusolek (linnuke allkirjastamise kasti). Kui te lisate avaldusele koopia üürilepingust, siis eraldi omaniku nõusolekut vaja ei ole.

Lahtrid, mida selles rubriigis tuleb täita, on “Eesnimi”, “Perenimi” ja “Isikukood”, lisaks märkida, kas allkiri on nõutav.

Järelikult eeldatakse, et ka juhul, kui elamispind kuulub juriidilisele isikule (näiteks linnale, riigile või eraettevõttele), peab teate esitaja teadma selle omanikku esindava isiku täielikku nime ja isikukoodi. Aga mis saab siis, kui ma seda üldse ei tea? Või kui tean ainult nime? Või ainult nime ja sünnikuupäeva, ent mitte nelja viimast numbrit isikukoodist? Või tean inimest, kes võib-olla on omaniku allkirjaõiguslik esindaja, aga võib-olla ei ole ka? Kujutage ette, et ma märgin kellegi nime ja isikukoodi ning tema allkirja nõutavaks, sest tema töötab omaniku juures. Ent selgub, et temal polegi õigust omaniku nimel allkirju anda. Mis siis saab?

Oleksin lootnud näha valikuvõimalust – et märgid omanikuks kas inimese või juriidilise isiku nime ning kas isikukoodi või registrinumbri. Neid viimaseid on vähemalt võimalik leida kas äriregistrist või siis riigi- ja omavalitsusasutuste riiklikust registrist, sõltuvalt sellest, kellele korter kuulub. Aga äkki on võimalik ka kirjutada inimese nime lahtritesse firma või asutuse nime? Või ei ole siiski isikukoodi teadmine kohustuslik?

Ei hakanud igaks juhuks omanikulahtreid täitma ega ka tülitama häid inimesi pühal jõuluajal tobedate küsimustega nagu “mis su isikukoodinumbrid on?”. Pealegi – nagu sain aru, ei ole üürilepingu olemasolu korral vaja omanikult allkirja nõuda. Minu puhul on aga menetleja Rakvere Linnavalitsus, kellele kuulub ka minu kasutatav elamispind ning kelle valduses on mõistagi ka üürileping! Võib-olla teeb see menetlemise lihtsamaks, võib-olla mitte.
Saan oma kolleegidelt nii või teisiti teada, mismoodi minu avaldus ja selle menetlemine nende poolelt vaadates välja näeb, kas sellega peavad tegelema ainult registripidajad või ka linnavaraspetsialist ning kas ja kuidas peaks lisanduma linnapea allkiri.

Niisiis, salvestasin andmed. Järgnes allkirjastamise osa. Samal lehel antakse ka võimalus sisestada üürileping ja muid lisadokumente. Paraku pole minu käsutuses elektroonilist koopiat üürilepingust. Tean, et üürileping on registreeritud linnavalitsuse dokumendiregistris, ehkki seal pole faili, vaid kõigest nn. metaandmed lepingu kohta. Aga vorm ei paistnud mulle andvat muud võimalust kui ainult faili sisestamist. Olnuks märgitud, et lahtrisse võib ka sisestada lepingu numbri või hoopis “Postipoisi” lingi, oleksin kasutanud hoopis seda võimalust.

Allkirjastasin elukohateate. Nüüd ma ei saa seda muuta. Saan parimal juhul teavitada, kui midagi on valesti.

Võiks ju mõelda, et leidis ka aja elukohateate esitamiseks – jõululaupäeval! Aga äkki ma ei saanudki mahti teha seda muul ajal? E-riigi üks mõte peakski ju olema see, et vähendada kodaniku tööajasõltuvust toimingute sooritamiseks riigi või kohaliku omavalitsusega.

Pärast pühi aga olen esimesel võimalusel Õilme ja Pireti toas, näol uudishimulik ilme.