Muudame kurjategijate elu õudusunenäoks ehk vestluste salajane salvestamine ühe vestleja soovil

Te ei taha teada, mis plaan mul on.

Teen nimelt ettepaneku sellisteks seadusemuudatusteks, mis

1) jätaks advokaadid ja kohtualused ilma õigusest ja võimalusest teada saada tunnistajate isikuandmeid
2) annaks igaühele õiguse salvestada enda telefonikõnesid ja vestlusi ilma teist osapoolt teavitamata ning sätestaks selliste salvestiste tegemise ja kasutamise piirangud
3) annaks inimesele võimaluse teavitada politseid kriminaalse sisuga telefonikõnest selle kõne toimumise ajal

Esimene ettepanek on luua Andmekaitseseadusesse isikuandmete eriliik “Turvariskiga isikuandmed” ning arvata nende hulka kõik sellised isikuandmed, mis võimaldavad teha kindlaks eraisiku ja temaga seotud isikute elukohta, liikumistrajektoore ja õppeasutusi.

Muu hulgas tuleks teatud olukorras lugeda turvariskiga isikuandmete hulka ka inimese pärisnimi. See on siis, kui inimene on kriminaalasjas kannatanu või tunnistaja. Sellisel juhul tuleb nõuda politseilt ja prokuratuurilt, et nad peaksid kannatanute ja tunnistajate andmeid muudest kriminaalasja materjalidest eraldi. See tähendaks, et igal kannatanul ja tunnistajal on antud kriminaalasjas oma ID või “hüüdnimi”, mis tehakse ka talle endale teatavaks. Süüdistusmaterjalides peaks siis olema tunnistajate ja kannatanute andmete asemel seesama ID. Kohtusaalis näidataks kannatanule või tunnistajale ainult paberit, kus on tema andmed kirjas ning küsitaks, kas paberil on tema andmed ja kas need on õiged. Aga seda isikuandmetega dokument ei tohiks mingil juhul näha keegi peale kohtuniku.

Selle eesmärk on viia miinimumini kohtualuste poole võimalus püüda kannatanut või tunnistajat mõjutada oma ütlustest loobuma.

Teine ettepanek jaguneb mitmeks osaks

1. täiendada kodanikuportaali http://www.eesti.ee/ funktsionaalsust ning luua igale kontole enda vestluste pealtkuulamise, reaalajas salvestamise ja politseile edastamise ning isiklike häälsõnumite ja fotode reaalajas salvestamise süsteem, mis talletaks vähemalt järgmised andmed:
– telefonikõne ja häälsõnumi puhul kõne kuupäeva ning algus- ja lõpukellaaja, helistaja ja kõne vastuvõtja telefoninumbrid ja olemasolul numbrite valdajate nimed, asukohad kõne ajal, salvestuse algus- ja lõpukellaaeg, salvestaja nimi (kui salvestaja on keegi teine)
– muu vestluse puhul salvestuse kuupäev, algus- ja lõpukellaaeg, vestluse toimumise asukoht, salvestaja nimi
– foto puhul selle EXIF andmed, iseäranis pildistamise aeg

2. tekitada kuriteoteate edastamise vorm http://www.eesti.ee/ sse

3. töötada välja MobiilID eriseade Kodanikuportaali pealtkuulamissüsteemi kaugjuhtimiseks

4. täiendada Jälitustegevuse seadust sätetega ja lisada kodanikuportaalile www.eesti.ee funktsioone, mis võimaldaksid järgmist:
4.1 igal inimesel omada pealtkuulamisseadmeid tingimusel, et nende kaudu läheb informatsioon ja tekib helisalvestis otse ja ainult tema enda kontole (v.a p 4.2 märgitud erisus) kodanikuportaalis www.eesti.ee ning salaja salvestatva vestluse üks osapooltest on tema ise,
4.2 tekitada enda kasutatavatele telefoninumbritele samas portaalis pealtkuulamis- ja salvestamissüsteem, kusjuures
– lauatelefoninumbritele oleks nende ühiskasutuses olemise tõttu lubatud vaid konkreetseks vestluseks käivitatud ja kõne lõppemise hetkel lõppev salvestamine ning ainult juhul, kui üks vestluse osapool on seesama kodanik ise
– kodanikuportaalis on andmed kõigi sama lauatelefoni kasutajate kohta, andmed kõne salvestamise ja salvestaja kohta ning kõne enda salvestus ilmuvad kõigi telefoni kasutajate kontodele (kui inimene otsustab salvestada näiteks oma abikaasa telefonikõne, siis ta ei saa seda teha abikaasa eest salaja)
4.3 teatud ajaks salvestada enda kontole kodanikuportaalis kõik oma vestlused ilma seda teis(t)ele osapool(t)ele teatamata ning võimaldada neile salvestistele põhjendatud vajadusel õiguskaitseorganite juurdepääs
4.4 omada sellist MobiilID seadet, mille abil kodanik saaks juhtida kodanikuportaali pealtkuulamisfunktsiooni, sealhulgas teha ilma arvuti taga olemata õiguskaitsorganitele teatud kõne salvestus kättesaadavaks ja neid sellest teavitada, vajaduse korral alarmeerida politseid kriminaalse iseloomuga vestlusest selle toimumise ajal

Selle eesmärk oleks lihtsustada teatud kuritegude toimumise tõendamist, teo toime pannud isiku ja osadel juhtudel ka tema asukoha kindlakstegemist ning tema kriminaalvastutusele võtmist. Antud juhul on jutt eeskätt erinevatest ähvardustest, sealhulgas näiteks sellistest, mille eesmärk on mõjutada tunnistajat kriminaalasja arutamisel kohtus oma ütlusi muutma. Ka kuriteo toimepanemisega ähvardamine on kuritegu.

Regulatsiooni sihilikuks rikkumiseks tuleks pidada järgmisi toiminguid:
1) kõrvalise vestluse salvestamine (lauatelefoni puhul lihtsalt tõendatav)
2) pealtkuulamissüsteemi salvestatud vestluste ja andmete ümbersalvestamine ja avalikustamine
3) sellise salvestise edastamine õiguskaitseorganitele, milles salvestatud vestluse sisus ilmselgelt puudub kriminaalne iseloom
– kui avaldaja ei oska selgitada, miks tema arvates oli vestlusel kriminaalne iseloom, siis tuleks edastamine õiguskaitseorganitele võrdsustada sihiliku valeväljakutsega

Regulatsiooni esmakordse rikkumise korral tehtaks hoiatus, teise rikkumise korral võetaks pooleks aastaks ära õigus pealtkuulamissüsteemi kasutada, kolmanda rikkumise korral võetaks see õigus ära alatiseks.

Kui salvestuse sisu osutub selliseks, et isik võis seda loogiliselt pidada kriminaalseks, kuid tegelikult ei olnud tegemist Karistusseadustiku mõistes kuriteoga, siis tuleks edastamist tõlgendada eksliku väljakutsena ja mitte sihiliku rikkumisena.

Lubatud peaks olema salvestiste kasutamine loomingulistel eesmärkidel abivahendina ilukirjandusliku või ajalooalase teksti kirjutamisel.