PEEGELDAJA
Olen uhke, et mul pole häbi öelda
Olen uhke, et mul pole häbi öelda

Palgasüsteem: miks mitte üks kogu avalikule sektorile?

Muutun üha nõutumaks. Ühelt poolt loen ja kuulen kurtmisi kord riigikogulaste, siis kõrgemate ametnike ja üldse ametnike palkade läbipaistmatuse ja arusaamatute erinevuste üle. Teisalt ilmuvad uudised katsetest midagi paremaks muuta, aga ikka on tähelepanu korraga vaid ühel osal ametnikest. Miks ei ole siiani võetud või tahetud võtta suunda ühtse palgasüsteemi loomisele kogu avaliku sektori jaoks? Mis mõte on tegelda erinevate maksumaksjapalgaliste rühmadega eraldi, mis on ju sisuliselt katse parandada supi maitset ainult poti ühes osas? Mis siis, et osad tänased ametnikud ei kuulugi ehk tulevikus juriidiliselt enam ametnike hulka. Palk tuleb ikka riigi või omavalitsuse eelarvest! Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõul ma siiski pikemalt ei peatuks, vaid pakun arutamiseks välja konkreetse ettepaneku üheks võimalikuks sammuks, mis aitaks avaliku sektori palganduses õiglasel moel selgust luua. Õieti olen seda juba teinud, kasutades osalusveebi võimalusi – pakkunud ideena välja avaliku sektori ühtse palgaskaala. Vastamise tähtaeg 21. oktoober läheneb vääramatu jõuna. Idee asub siin: https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2340 ja sellele on saadetud ka vastus (vt lõpus), ent lubatagu anda ka blogis ideest lühike ülevaade.

Kogu avaliku sektori ühtne palgaskaala: president = 8 lihttöölist

Esiteks peaks avalikus sektori palgaskaala idee kohaselt hõlmama kõiki, kes maksumaksjalt palka saavad. See tähendab, et mitte ainult presidenti, peaministrit, valitsuse liikmeid, riigikogulasi, maavanemaid, linnapäid ja vallavanemaid. Ja mitte ainult kõiki neid, kes on täna tööl riigi- või omavalitsusasutustes või nende hallatavates asutustes, vaid ka neid, kelle tööandjaks on mistahes muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi/omavalitsuse omanduses olev äriühing või sihtasutus. Skaala kehtiks nii vallavalitsuse raamatupidaja kui ka Rahvusringhäälingu reporteri suhtes.

Teiseks ei tohiks selle skaala kõrgeima ja madalaima otsa vahel haigutada kosmiline erinevus. Leian, et lihttöölise ja presidendi palgavahe võiks olla maksimaalselt kaheksakordne.

Kolmandaks peaks see palgaskaala olema niisugune, et seda ei pea lähema poole sajandi jooksul muutma, mis see võimalik põhjus ka poleks.

Neljandaks peaks ta praegusega võrreldes oluliselt parandama ilmselgelt alatasustatud riigi- ja omavalitsustöötajate olukorda, kusjuures väärtustama selgemalt ka töötaja haridustaset. Minu pakutava skaala keskkohas ongi mõtteline piir, millest ülal asuvad reeglina kõrgharidust eeldavad ametikohad, ent lisaks neile ka päästetöötajad, meditsiinitöötajad, pedagoogid, politseinikud ning miks ka mitte sotsiaaltöötajad.

Belgia alampalga ostujõud ehk toetumine inimväärsele aluspalgale

Aluspalk peaks sellel skaalal olema mitte Eesti tänane miinimumpalk, vaid nii suur, et ta omaks Lääne-Euroopa tasemel ostujõudu. Näiteks nagu Belgias, maa-alalt väikeses ja ka rahvaarvult mitte just hirmus suures Lääne-Euroopa riigis. Kui seal on alampalk 20 000 krooni kandis, siis Eestis elaks sama hästi-halvasti 12 000 – 13 000 krooniga kuus.

Sellise aluspalga juures tõuseb maksumaksjapalgaliste töötasu isegi alampalgast aeglasemalt, sest alampalk püüab jõuda üha lähemale arenenud maade tasemele. Kohe, kui alampalk saavutab sama ostujõu, seotaks ka avaliku sektori palgaskaala alampalgaga.

Alternatiiv võiks olla suur palgareform

Antud palgaskaala pakkusin küll välja ainult avalikule sektorile, eeldades, et erasektoril ei pruugi olla jõudu taolise palgainitsiatiiviga kohe kaasa tulla. Kuid see ei tähenda, et tegemist ei võiks mingist hetkest olla nö universaalse "miinimumitabeliga". See tähendaks, et ajahetkel x kehtestataks ametlikuks miinimumpalgaks näiteks Belgia alampalgaga samaväärse ostujõuga summa (mis on aastate pärast mõistagi suurem kui 12000 krooni), kõrgharidusega spetsialistide miinimum aga asuks sama skaala 19. astme juures. Iseküsimus – millal see saaks toimuda. Ehk oleks sellest hetkest mõttekas ka alampalk indekseerida, sidudes ta tarbijahinnaindeksiga, et alampalga ostujõud ei langeks. See kaotaks vajaduse eraldi iga-aastaste alampalgaläbirääkimiste jaoks.

Võib-olla tundub tänases kriitilises majandusolukorras taolise idee väljakäimine kohatu, aga "rege rauta suvel". Võib ka küsida, miks just Belgia alamapalga ostujõud peaks aluseks olema – võiks ju võtta madalama (näiteks Hispaania) või hoopis Euroopa kõrgeima (Iirimaa)? See on arutamise teema.

Ideaaleesmärk oleks kokkuvõttes selline – meil on hinnad odavamad ja palgad madalamad, aga elame ikka sama hästi kui Lääne-Euroopas, sest hinnatasemete ja palkade proportsioon on samasugune.

Ühtlasi ootaks huviga mõne mittepoliitikust asjatundja artiklit, mis selgitaks, kuidas on võimalik majanduse ja ettevõtluse eksisteerimine nii kõrge ostujõuga alampalkadega Beneluxi maades või Iirimaal, aga mitte (tänases) Eestis.

palgaskaala

Antud tabel ei kajasta kaugeltki kõiki elukutsete esindajaid. Näiteks võiksid gruppi 5 kuuluda ka sotsiaaltöötajad, seal võiks asuda ka mitte ainult politsei ja päästeteenistuste, vaid kõigi jõu- ja julgeolekustruktuuride miinimum; avalik-õiguslikest institutsioonidest vastaksid vanemametniku tasandile kindlasti näiteks rahvusringhäälingu ajakirjanikud ja rahvusooperi näitlejad, tantsijad-muusikud. Tabelile klikates avaneb ta paremini vaadeldaval kujul pdf vormingus.

VASTUS ETTEPANEKULE OSALUSVEEBIS

Rahandus ministeerium
Sisestatud: 20. oktoober 2008

Austatud hr Nurmoja,

Täname Teid avaliku sektori palgaastmestiku teemaliste põhjalike ja sisukate ettepanekute eest. Seoses uue Avaliku teenistuse seaduse väljatöötamisega on hetkel arutelu objektiks ja analüüsimisel mitmeid palgasüsteemide variante, et vastu võtta Eesti tingimustele vastav sobivaim palgasüsteem. Saame Teie ettepanekuid antud osas samuti kaaluda.

Lugupidamisega,

Kadri Säre
Peaspetsialist
Riigihalduse talitus
Halduspoliitika osakond
Rahandusministeerium
Tel: 611 3581