PEEGELDAJA
Olen uhke, et mul pole häbi öelda
Olen uhke, et mul pole häbi öelda

Ütle veel, et ajalugu ei kordu!

Sotsiaalministri tagasiastumisavaldus ärgitas mind taas vanu asju ja mõne kuu taguseid mõtteid ajaloo kordumisest meelde tuletama.

Mullu septembris tekitasin nimelt blogiartikli ajendatult toona ilmunud Eesti Ekspressi võrdlusest aastaga 1998. Võtsin selle eeskujuks ja võrdlesin viimast paari aastat perioodiga 1990-1992, kuna mulle tundus juba mõnda aega, et midagi on neis aegades ühist.

Paningi tähele, et sarnase iseloomuga sündmused või protsessid on mõlemal perioodil toimunud samas rütmis, aastal 2007-2009 kuupäevaliselt reeglina 11-18 päeva varem kui aastatel 1990-1992.

Mõistagi oli septembris küsimusmärke rohkem, praegu on mõned neist asendunud sündmustega.

Kuidas ajalugu seni on kordunud

18. märts 1990 – Ülemnõukogu valimised, Edgar Savisaarest saab 3. aprillil peaminister 
4. märts 2007 – Riigikogu valimised, Andrus Ansip jätkab peaministrina

8. mai 1990 – ÜN otsus riiklikust sümboolikast – sinimustvalge riigilipuks, Eesti Vabariik riigi ametlikuks nimeks
Aprill 2007 – riik valmistub Tõnismäele maetud Nõukogude sõdurite ümbermatmiseks

15. mai 1990 – interrinde jõugud kogunevad meeleavaldusele ning ründavad Toompea lossi. Tuhanded eestlased kogunevad Toompeale ja sunnivad intrid häbiga lahkuma; rahvas on Savisaare (loe: veel taastamata Eesti riigi) selja taga; massiliselt inimesi astub Kodukaitsesse; Eesti Komitee liidrid distantseeruvad toimuvast 
26. ja 27. aprill 2007 – "Öise Vahtkonna" miiting pronkssõduri kaitseks kujuneb venekeelsete jõukude märuliks. Politsei surub märuli maha, pronkssõdur teisaldatakse; rahvas on Ansipi (loe: Eesti riigi) selja taga; massiliselt inimesi registreerib end abipolitseinike kursustele; Keskerakonna liider Edgar Savisaar peab pronksiöö eest vastutavaks valitsust

1991 – majanduslik olukord halveneb, 15.05.1990 ja jaanuarikriisi päevil tekkinud aupaiste valitsuse ja peaministri ümber tuhmub üha enam
2008 – majanduslik olukord halveneb, pronksiöödel tekkinud aupaiste valitsuse ja peaministri ümber tuhmub üha enam

19.-21. august 1991 – riigipöördekatse Moskvas, mis surutakse maha; Eesti taastab iseseisvuse
8. august 2008 – Vene väed tungivad Gruusiasse, rahvusvaheline surve peatab sõja; Eesti toetab Gruusiat

8. september 1991 – lauluväljakutäis rahvast suurmiitingul "Vabaduse laul" Tallinnas, tervitamaks iseseisvuse taastamist ja rahvusvahelist tunnustust Eestile
19.-20. august 2008 – lauluväljakutäis rahvast Tallinnas öölaulupeol meenutamaks 20 aasta möödumist laulva revolutsiooni algusest ning tähistamaks iseseisvuse taastamise aastapäeva

Sügis-talv 1991-1992 – veel on käibel Vene rubla; inflatsioon galopeerib üha enam; üha rohkem toiduaineid ja tarbekaupu läheb talongidele, kütusekriis, tekkimas on sularahakriis; valitsus satub vastasseisu eri tegijatega eri rinnetel
Sügis-talv 2008 – 2009 – üleilmne finantskriis, valitsusel raskused riigieelarve koostamisega, käivad tõsised vaidlused kulude kärpimise ja erinevate maksude üle, koalitsioonis tekivad aeg-ajalt tülid

23. jaanuar 1992 – Edgar Savisaare valitsus on küll võitnud umbusaldushääletuse, ent astub tagasi (ametis kuni 30.01), sest ÜN ei andnud valitsusele nõusolekut kehtestada majanduses eriolukord ning valitsus leiab, et on patiseisus, kus edasi tegutseda enam ei saa
22. jaanuar 2009 – sotsiaalminister Maret Maripuu võidab küll usaldushääletuse, ent teatab, et astub tagasi 23. veebruaril 2009, sest rünnakud tema vastu seoses puuetega inimeste pensionide ja toetuste maksmise hilinemisega "muudavad sotsiaalreformide teostamise nii sotsiaalministeeriumi kui valitsuse jaoks raskeks, kui mitte võimatuks"

Tulevik ehk küsimusmärgid

30. jaanuar 1992 – ametisse astub Tiit Vähi valitsus, kellel õnnestub kaotada valitsuse vastasseis majandusringkondadega ja saavutada kuni rahareformini teatud stabiilsus; loomulikult ei mõjuta see rubla hüperinflatsiooni.
2009 – ?

20. juuni 1992 – rahareform, üleminek Eesti kroonile teeb lõpu rublatsoonist tingitud hädadele
Juuni 2009 – eurole üleminekut vist ei toimu, aga…?

Võiks huvi pakkuda astroloogidele

Aastavahetusel lugesime põnevusega astroloogide prognoose selle kohta, mida alanud aasta meile tuua võib. Mang, Paukson… Suhtutakse sellesse nagu ikka – seinast seina. Suure huviga, rahulikult, närviliselt.

Sõltumata sellest, kas sellisel ajaloo kordumisel on astroloogiline seletus olemas või ei, oleksin pigem üllatunud, kui astroloogide huvi puuduks. Kas on ka "tähtede seisus" 1990-1992 ja 2007-2009 midagi sarnast? Kas ja kui täpselt saaksime nende teadmistega vähemalt lähiaja sündmusi ette näha?

Tegelikult võiks see huvitada kõiki, kes tahaksid teha tulevikuprognoose – milleks iganes ja millise meetodiga iganes. Isegi kui neil ennustamistel muud väärtust peale huvitavuse ei tundu olevat, siis vähemalt šokki halbadest üllatustest peaksid need ometi maandama.