Suureks kulukärpeks lihtne, ent julm retsept olemas?

31. jaanuari saates “Rahva teenrid” arutlesid ajakirjanikud üleüldise, nö solidaarse palgakärpe võimalusi. Muu hulgas anti mõista, et ühiskonna tervise huvides on vajalik kärbete toimumine ka juhtide osas.
Leian, et täna peaksid juhtide palgakärped olema radikaalsemad kui tavatöötajatel. Palgatõus pole ju krooni kehtimahakkamisest saadik solidaarsusega silma paistnud. Nüüd on küsimus, mismoodi see peaks toimuma.
Avalikus sektoris on lihtne lahendus varnast võtta. Olen ju pakkunud välja idee avaliku sektori ühtsest palgaskaalast. Selle idee järgi võrduks kõigi riigi- ja omavalitsuseelarveliste töötajate aluspalk summaga, mis omab Belgia alampalga ostujõudu Eesti tingimustes.
Nüüd võikski seda ideed rakendada, aga nii, et aluspalk võrdub tänase alampalgaga. Skaala koosneks 37 astmest, millest kõrgeimas on koefitsient 8. President saaks seega 8 alampalga suurust kuupalka. Kõrgharidust eeldavate ametikohtade, samuti nt sotsiaaltöötajate, pedagoogide, politseinike ja päästetöötajate palgad algaksid 2,8 alampalga kandis.
Kui riigikogulaste töötasu maksmise põhimõtetes tõesti selle koosseisu kohta muudatusi teha ei saa, siis pole vist mingi probleem panna see skaala riigikogu osas jõustuma alates järgmisest koosseisust.
Erasektorile võiks antud palgaskaala olla mitte tingimata kohustuslikuks, kuid soovituslikuks malliks igal juhul.
Kui avaliku sektori ühtse palgaskaala idee ja sellest tuletatud alampalgastrateegia väljatöötamise idee lähtus seisukohast, et Eesti lihttöölised (alampalgalised) on alatasustatud, siis käesolev idee lähtub vastupidisest seisukohast – et Eesti tippjuhid on ülemakstud. Aluseks on kummalgi juhul teadmine, et näiteks Strasbourgis asuva Euroopa parlamendi liikme töötasu 7500 eurot (117349,50 krooni) on veidi vähem kui kuus ( ca 5,86 ) Prantsusmaa alampalka. Möödunud aastal oli Prantsusmaa alampalk 1280 eurot ehk 20 027,65 krooni. Umbes sama hästi elaks Eestis 12 000 krooniga kuus (meie alampalk on aga 4350 krooni).
Niisiis, on kaks võimalust – kas tunnistada lihttöölised kordades alatasustatuks või hoopis suured juhid kordades ülemakstuks? Täna on teine ilmselt jõukohasem.
Mõnigi võib sellise mõtteavalduse peale muidugi solvuda. Nende hulgas on vähemalt üks minister, kes suhtub väga põlglikult ka näiteks võimalusse, et tema palk sõltuks alampalgast. Kuidas julgeb keegi üldse väita, et tema, ministri väärtus on “ainult” 6-7 kojameest! Aga see on juba solvuja isiklik probleem.

Viited osalusveebi:

• Ühtne palgaastmestik kogu avalikule sektorile
• Üleskutse läbirääkimisteks alampalgastrateegia ja edasise palgareformi üle (ootab vastust, mille tähtaeg on juba möödas)