Nn lastetusuuring on pannud inimesi oma privaatsuse ja eraeluliste andmete puutumatuse pärast ehk rohkem muretsema kui asi väärt on. Mõistetav ju – mingi uuringufirma saab rahvastikuregistrilt mitte lihtsalt juhuslikult valitud inimeste nimekirja, vaid loetelu ühise tunnusega inimestest.
Kuid ka see on välditav. Ei midagi ülemäära keerulist, ehkki rahvastikuregister saab niimoodi tööd juurde.
Muret olnuks vähem, kui lastetud naised oleksid saanud küsitlusel osalema kutsunud e-kirja mitte uuringufirmalt, vaid rahvastikuregistrilt. See on küll lihtsustatult öeldud. Sellisel juhul on ju vaja ka seda, et igal kirjasaajal oleksid mingid ühtaegu unikaalsed ja konkreetse isiku andmetega seostamata tunnused, mis aitaksid muuhulgas vältida seda, et üks vastaja vastab ankeedile mitu korda või kellegi teise eest. Asi peaks olema teostatav. Alljärgnev on tegevuste loetelu nende järjekorras eeldusel, et rahvastikuregister on uurijate koostööpartner
- Uuringufirma või korraldaja, kes soovib suunata küsimused kindlale sihtrühmale, küsib ja saab rahvastikuregistrist selle sihtrühma esindajate täpse arvu.
- Uuringufirma genereerib vastavalt oma infosüsteemi vajadustele masinloetava (ilmselt json formaadis) loetelu, milles on sama palju ridu kui on sihtrühma esindajaid. Igal real on kuni kaks unikaalset tunnust – numbritest ja tähtedest koosnev unikaalne id (UUID) ning vajadusel ka üks „inimloetav“ 8-kohaline kontrollarv. UUID moodustab edaspidi osa küsitlusankeedi internetiaadressist, kontrollarvu aga võib minna vaja siis, kui uuringufirma tahab anda inimesele võimaluse nt kontrollida, kas tema antud vastused on süsteemi kohale jõudnud.
- Seejärel koostab uuringufirma e-kirja malli, mis on eelnevalt rahvastikuregistriga kooskõlastatud, sest kiri peab teele minema registri süsteemist ja seal peab olema selgitus, miks saadab kirja rahvastikuregister ja mismoodi täpsemalt on inimese privaatsus tagatud. Mallis on ka veebiaadressi mall nt kujul https://uuringufirma.ee/kysitluse/tunnused/{kohahoidja-UUID-jaoks} ning tungiv palve mitte jagada seda aadressi kellelegi teisele ei sotsiaalmeedias ega ka koduses ringis. Kui on kasutatud kontrollnumbrit, siis on see ka kirjas koos otstarbe selgitusega ning palvega mitte jagada teistele. Sel juhul on arvatavasti kirjas ka mõni asjakohane link, nt https://uuringufirma.ee/kysitluse/tunnused/kontroll
- Kasutades p. 2 märgitud loetelu ja e-kirja malli genereerib uuringufirma uue loetelu juba valmis e-kirjadest, mis tähendab, et ankeedi veebiaadress on igas kirjas juba kujul https://uuringufirma.ee/kysitluse/tunnused/p4r15elt-61ge-un1k221ne-uu1d
- E-kirjade loetelu antakse üle rahvastikuregistrile
- Rahvastikuregister impordib kirjad oma süsteemi, mis ühendab kirjade loetelu soovitud sihtrühma inimeste loeteluga (suvalises järjekorras, kui soovite). Iga kiri saab seega oma e-mailiaadressi. Kirjad saadetaksegi teele.
- Kui kõik kirjad on teele läinud ja võimalikud veateated ka laekunud selle kohta, et üks või teine kiri ei läinud läbi, aadressi pole vms.), annab rahvastikuregister sellest uuringufirmale teada (kui paljud kirjad on tõenäoliselt jõudnud adressaadini, kui palju saadi veateateid).
- Vastaja avab ankeedi. Kindlasti korratakse sissejuhatuses üle palve mitte jagada seda linki teistega.
- Vastaja sisestab oma vastused ära. Kui see on tehtud ja küsitlusel osalejad on saanud endale ka kontrollarvu, võib ta minna aadressile, mis võib välja näha näiteks nii https://uuringufirma.ee/kysitluse/tunnused/kontroll , sisestada sealsesse vormi oma kontrollarvu ning saada vastuseks, et selle kontrollarvuga ankeedile on vastatud. Kui ta teeb seda millegipärast enne vastamist, siis näeb ta teadet, et selle kontrollarvuga ankeedile pole veel vastatud. Turvalisuse huvides ei kuvata seal ankeedi linki.
- Juhul, kui uuringufirma annab selleks võimaluse (vaevalt), saab iga vastaja tutvuda tulemustega ning võrrelda oma vastuseid üldise pildiga. Loomulikult ei näe ta seal enda nime, vaid lihtsalt seda, et nt keegi mees, vanusevahemikus 40-50, kõrgharidusega, maal elav jne vastas järgmiselt: …