Mis toimus, oli uskumatu. “Signing Revolution”…

Eilse kuupäeva viimase paari tunni jooksul ei osanud ma suurt midagi muud teha kui klikata tingimusteta põhisissetuleku algatuse toetusavalduste tabeli värskendamislinki ja jälgida, mokk töllakil, kuidas eestlaste toetusavalduste arv kasvas iga minutiga kümnete, vahel sadade kaupa. Ühe päevaga andsid eestlased üle 1500 toetusavalduse. Tulemus – 4884 – on protsendilt elanikkonnast […]

Kodanikupalga idee toetus Eestis üks euroliidu kõrgemaid

Eestlaste toetus tingimusteta põhisissetuleku alasele Euroopa kodanikualgatusele on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. 6. jaanuari hilisõhtuks oli toetust avaldanud 2190 Eesti elanikku ehk 0,17 % elanikkonnast, mis on Euroopa Liidu kolmas tulemus Sloveenia ja Horvaatia järel (vastavalt 0,39 ja 0,28 protsenti). Kahe kuu jooksul on eestlaste toetus kodanikualgatusele kümnekordistunud. Kui esimese […]

Minu kolmteist

Nagu ikka, püüan seegi kord päästa mälestusi tuhmumast. Jagan “aastaauhindu” juhtumitele ja tegudele, mis kuidagi minu enda elust läbi käisid või lihtsalt muljet avaldasid. Samas toimub see kõik mälu järgi. Mis on meeles, see on meeles. Aasta märksõna – osalusdemokraatia. Kevadel Rahvakogu protsess, sügisel hüpe Euroopa kodanikualgatuse vankrisse. Algul tohutu […]

Isikuvabaduse pakett ehk Milleks nõuda Brüsseli bürokraatidelt tingimusteta põhisissetuleku idee läbitöötamist

“Vallandagu, kui tahab, ega ma sellepärast vaeseks jää, mis siis, et puhkusereisil jääb käimata,” mõtleb töömees, olles ühinenud organisatsiooniga, mida tema ülemus südamest vihkab. “Ärgu siis tahtku minuga tegemist teha, tulen niisama ka toime,” mõtleb vastne tudengineiu, kes vanemate arvates valis nii vale eriala kui ka vale peigmehe. “Tänu taevale, […]

Millisel juhul tasub anda allkiri Euroopa kodanikupalga idee toetuseks?

Tingimusteta põhisissetuleku ehk rahvasuus ka kodanikupalga idee toetamiseks Euroopa Liidus on juba mõnda aega avatud allkirjastamiskeskkond. Täpsemalt öeldes allkirjastatakse seal petitsiooni, mis kutsub Euroopa Komisjoni võtma idee töösse, uurima selle rakendatavust ning korraldama arutelu Euroopa Parlamendis. Facebookis on sellele ideele pühendatud ka eestikeelne kogukonnaleht www.facebook.com/KodanikupalkEuroopasse . Interneti teel saab toetust […]

Kodanikupalk EL-s – kas on võimalik ja kuidas? Kodanikud saavad EL komisjoni sundida asja uurima

Euroopas kogub tuure tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga idee. Šveitsis saadi oktoobriks kokku nii palju toetusallkirju, et põhisissetuleku kehtestamine läheb rahvahääletusele. Toetusallkirju kogutakse kuni jaanuari keskpaigani ka Euroopa Liidus – selleks, et Euroopa Komisjonil tekiks kohustus uurida lähemalt kodanikupalga rakendamise võimalusi ja korraldada selle arutelu Europarlamendis. Šveitslaste kodanikupalgaidee on väga konkreetne, […]

KKKKuup ja teised mõtted kultuurist betoonis

“Näen Rakvere tulevikku tegusa ja loova kultuurilinnana, kus teevad ilma erinevad kaunite kunstide valdkonnad – nii sündmuste kui ka siin sündivate uute väärtustega. See on Rakvere nägu ja vägi. Sellisesse tulevikku tuleb panustada. Aitan kaasa.” Nii ütlen ma valimisliidu Südameasi veebilehel. Sealsamas leiame valimisliidu programmi, mille esimene punkt kõneleb vajadusest […]

Ehk sobiks hoopis „asukond“?

ERR korraldatud linna ja valla ühisnimetaja konkursist jäin ma suviste tegemiste tuhinas küll kõrvale, kuid loodan, et pädevad asutused ja avalikkus ei põlga ära ka konkursiväliseid ideid ning peavad võidusõna “kund” kõrval kaalumisväärseks ka sõna “asukond”. Mis infot sõna “asukond” sisaldab, see peaks sõna ennast vaadates selge olema. See on […]

Meloodiameister Toivo Kurmeti muusika varsti kinolinal

Lähipäevil esilinastub Tallinnas, Tartus ja Pärnus film "Meloodiate lummuses", mis kõneleb Toivo Kurmeti muusikast. Alljärgnev on sulam Virumaa Teatajas ja Kuulutajas 31. mail 2013 ilmunud materjalist (sellest ka mõned kattuvused uudisloo ja intervjuu osas). Toivo Kurmet, kelle surmast möödub juulis 10 aastat, on eelkõige tuntud kui omaaegse ansambli "Virmalised" (1965-1977) […]

La Digue–pool on metsik, pool on suvilaküla

Praslini saare väiksem kaaslane La Digue tundus huvitav muu hulgas selle tõttu, et mitmed kohad ja vaated tekitasid kummalisi paralleele Eestiga. Saare lääneküljel asuv suvituskülake oli justkui mingi sümbioos Võsust ja Vääna-Jõesuust. Ühes rannaäärses metsatees oli ka midagi käsmulikku või üldse midagi sellist, mida esineb üsna tihti ka Eesti põhjarannikul. […]

Kohtumine Seišellidega–kahju merehaigetest

Lennuk maandus Mahe saarel 6. märtsil kella 12.30 paiku. Kuna esimene sihtkoht oli kohe Praslini saar, siis vajasime transporti sadamasse. Seda pakkus tasuta kohalik turismiametkond. Buss pidi tulema kell 14.30, ent oli juba kell 14 kohal. Seda kauem pidime küll ootama sadamas laeva väljumist. Praslinile vedas meid tavaline liinikaater, mis […]

Praslin–turistidele näidatakse metsa ja gecko on öko

Meie öömaja Praslinil kannab nimetust “Praslini muuseum”. Museaalide rollis on mõned kohalikud roomajad ja lendajad, näiteks hiiglasuured kilpkonnad ja puuviljanahkhiired, keda kohalikud ka lendrebasteks kutsuvad. Neile lisandub killuke aiataimestikku. Turistidele pakutakse kohalikku toitu ja värskelt pressitud mahla. Omaette nähtus on geckod – erilised sisalikud, kes liduvad ringi mööda majaseina ja […]

Rohkem ebarealistlikke unistusi Eestist!

Ilmunud ka Virumaa Teatajas 09.02.2013 “20 aasta pärast näitavad tendentsid, et aastaks 2041, mil möödub 50 aastat iseseisvuse taastamisest ja 100 aastat juuniküüditamisest, võib eestlaste osakaal elanikkonnas olla taas 88%, nagu enne umsiedlungit, kusjuures mitte-eestlaste arv säilib 2011. aasta tasemel. Sellised tendentsid on võimalikud tänu edukalt rakendunud sotsiaalprogrammile, mis oma […]

Aga Island?

Kaks täies mahus väljavõtet skandaalsest artiklist, kus tsiteeritakse Yana Toomi. Rebi kontekstist välja või ära rebi, ikkagi tekib küsimus: mismoodi suhtuksid mõtteavaldusse “väljasurevast rahvusest” islandlased? Meil pole omakorda muud teha kui näidata päriselus, et eesti rahvus lisaks ellujäämisele kasvab julgelt üle miljoni piiri ning on ka 40 aasta pärast endiselt […]

Kroonilise alistuja hoiak ehk Kolm ebamugavat tsitaati homse Eesti teemal

Indrek Neiveltile tuleb au anda. Ta püstitab küsimusi, mis on tegelikult olulised ning mida samas ei ole mõtet oodata oma “põhimõtete” kammitsais poliitikutelt. Võib-olla mitte sellepärast, et nad ei tunnistaks küsimuste olulisust, vaid et tegemist on lihtsalt ebamugava teemaga. Viimatine näide on artikkel aasta alguse “Maalehes”. “Me valmistume selleks, et […]